Riigikogusse viidi üle 4000 haruapteekide sulgemise vastase allkirja
Galerii ja video!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) viis täna riigikogusse kollektiivse pöördumise ja üle 4000 apteegikülastaja allkirja, mis nõuavad regulatsioonilõksu jäänud haruapteekide säilitamist. Riigikogu esimees Eiki Nestor sõnas: «Hinnates, kui pikad on selle riigikogu volitused, usun, et vähemalt ühe korra nad seda teemat jõuavad arutada.» 

Nestor tähendas, et rahvaalgatuste arutamisel on kindel kord ja hiljemalt poole aasta jooksul on komisjonil kohustus algatajatega asjad läbi rääkida.

Allkirjade kogumine toimus viimase kahe nädala jooksul nii Apotheka, Benu kui Euroapteegi haruapteekides, mida ähvardab seadusandja praagi tõttu tuleval suvel sulgemine. Kolm nädalat tagasi korraldas Eesti Apteekide ühendus ka haruapteekide poolepäevase näidissulgemise, et probleemile seadusandja tähelepanu tõmmata.

EAÜ juhi Timo Danilovi sõnul andis näidissulgemine kaks tulemust. «Esiteks nägime me nii näidissulgemise päeval kui ka hiljem allkirju koguma hakates, kuivõrd oluliseks peavad apteegikülastajad senise apteegivõrgu säilimist. Ning teiseks, kuidas need, kes võiksid probleemi lahendada, seda näha ja tunnistada ei taha,» rääkis ta.

«Olukorras, kus iga postkontori või pangaautomaadi eest ollakse valmis võitlema viimse veretilgani, ei näe otsustajad paradoksaalsel kombel mingit probleemi selles, et üle 50 apteegi pannakse lihtsalt kogemata tehtud vea pärast kinni. Kui on kõigile teada, et tegemist on seadusepraagiga, siis miks ei ole seda viga parandatud?» tõstatas Danilov küsimuse.

Ta rõhutas, et avalikkus ei tohi lasta ennast eksitada juttudest, nagu oleks olnud apteegipidajatel viis aastat aega oma haruapteegid ümber vormistada. «See jutt ei vasta lihtsalt tõele. Seaduselõksu tõttu ei tekkinud üldse võimalustki haruapteeke ümber kujundada, sest ravimiamet ei väljastanud tänastele apteegipidajatele uue seadusandluse tõttu tegevusluba. Miks ei ole antud apteegipidajatele võimalust haruapteeke ümber teha?» küsis ta.

Täna riigikogu juhatusele üle antud kollektiivses pöördumises öeldakse, et haruapteekide sulgemine järgmise aasta juunis ei täida riigi seatud eesmärki, milleks oli apteegiteenuse kvaliteedi parandamine suuremates Eesti asulates. Seetõttu hoopis kannatab mitmetes linnades ravimite kättesaadavus, kus linnaosades jääb apteeke oluliselt vähemaks või kaovad need sootuks. Lisaks ravimite kättesaadavuse probleemile halveneb haruapteekide tegutsemispiiranguga ka ettevõtluskeskond, sest haruapteeke puudutav probleem saadab selge sõnumi, et riik vigade parandusega ei tegele.

Eesti Apteekide Ühendusse kuuluvad apteegid sulgesid oktoobri lõpus üheks päevaks 55 haruapteeki üle Eesti, et näitlikustada apteegikülastajatele, milleni viib seadusandja praagist tulenev võimatus apteeke edasi pidada. 

Haruapteekide sulgemine tekitab kõige kriitilisema olukorra Ida-Virumaal, kus suletakse kokku 17 apteeki. Peaaegu pooled apteegid suletakse Kohtla-Järvel ja Narvas, aga ka mitmetes teistes linnades, näiteks Raplas, Põlvas ja Maardus.

Populaarne

Tagasi üles