Noormees hirmul: väldin tüdrukutega suudlemist, sest see võib mu tappa

Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Scanpix

Põhjuseid, miks tuntakse õudu esimese suudluse ees, on mitu, aga tavaliselt ei ole hirm surra üks nendest. Oli Weatherall on noormees, kelle jaoks on selline hirm tema tervisehäda tõttu täiesti põhjendatud.

Oli on 22-aastane noormees, kellel on väga tugev pähkliallergia. Kui ta oli laps, siis tekkis tal maapähklivõist selline reaktsioon, et ta pidi saama haiglaravi. Ta ütles, et tema sülg muutus nii paksuks, et ta sai vaevu hingata. Ta läks paiste ja nahale tekkisid punased punnid.

Sellest ajast saati ei ole tema elu enam endine olnud. Ta otsustas oma lugu jagada, et aidata tõsta inimeste teadlikkust toiduallergiate teemal.

Oli sõnul ei ole asi nii lihtne, et lihtsalt väldid pähklite söömist. Isegi peole minnes on tüdrukuga suudlemine väga riskantne, sest kui ta on söönud eelnevalt pähkleid või on neid kasutatud mõne toidu valmistamisel, siis sellest võib allergilise reaktsiooni tekkimiseks piisata.

«Inimesed on selle allergia pärast ära surnud,» selgitab Oli. «See on üsna reaalne risk, aga seda ei mõista eriti hästi need, kellel ei ole ühtegi allergiat. Ja kui sul ei ole ka ühtegi lähedast allergiaga, siis sa ei pea mõtlema hirmuga sellistele asjadele nagu reis välismaale, lendamine või romantiline suhe,» loetleb mees.

«Päris tihti juhtub nii, et inimesed söövad karrit ja siis lähevad näiteks pubisse. Ka see on minu jaoks ohtlik, nad ei pea olema söönud just pähkleid. Ma uurin neilt siis, et ega nad pole India toitu söönud või näiteks kebabi. Ma väga kardan allergilist reaktsiooni ja see tekitab minus pidevalt stressi. See on varem mu õhtuid ära rikkunud korduvalt, sest mõtlen sellele terve aja.»

Allergikute jaoks on kodust väljaspool söömine probleem. Kuigi restoranid peaksid olema allergeenidest teadlikud ning omama ülevaadet, mida nende road sisaldavad. Aga Oli sõnul on palju kogenematuid töötajaid ja see teeb elu tihti keeruliseks. Seega, iga kord kui ta läheb kodust välja pikemaks ajaks kui paar tundi, plaanib ta oma toidukorrad väga täpselt ette, kirjutab BBC News.

«Põhimõtteliselt peab olema terve elu selle ümber plaanitud, et oleks võimalik ohutult süüa. See võtab elust ära natuke spontaansust, sest sa pead alati ette mõtlema,» tõdeb Oli.

Noormees ei taha isegi välismaale puhkama minna, sest sellega kaasneb liiga palju riske. Asi ei ole tema sõnul ainult lennukis pakutavas toidus, vaid ka keelebarjääris, mis võib tekitada ohtlikke arusaamatusi.

«Kui mul tekiks õhus olles allergiline reaktsioon, siis enamik inimesi arvaks, et ma vajan lihtsalt ühte süsti ja asi korras, aga tegelikult ei pruugi see nii olla. Lennufirmad küll omavad meditsiinilist varustust ja lennusaatjad on treenitud andma esmaabi, aga alati sellest ei piisa,» ütleb Oli.

Pärast EpiPen (adrenaliin) süsti on vaja patsient toimetada kohe haiglasse jälgimise alla, aga õhus olles pole selline asi võimalik.

«Kolm või neli aastat tagasi läksin sõpradega ringreisile, rändasime nii Austraalias kui ka Uus-Meremaal. See oli väärt minemist, kuid kui sa peatud odavates hostelites, siis sellise allergiaga sa seal süüa valmistada ei saa. Selline keskkond ei ole piisavalt ohutu, seega ma sõin terve reisi samu asju, oli väga üksluine dieet. Selline reisimine on tegelikult väga väsitav ja uuesti ma seda ei teeks,» tunnistab mees.