Onkoloog: uute vähiravimite kättesaadavus Eestis on väga probleemne

Patsient. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Anneli Elme rääkis intervjuus Med24-le, et paraku puutuvad arstid iga päev kokku sellega, et ei saa kõrge hinna tõttu pakkuda vähipatsiendile parimat ravi.

Teete 30. novembril Tallinnas toimuval vähikonverentsil ettekande teemal «Vähiravi hind ja väärtus». Millest on plaanis rääkida?

Plaanis on rääkida sellest, mis südamel ja meelel. Taas räägime muuhulgas ka vähiravi hinnast. Sellest, kuidas hind kujuneb ja sellest, milliseid pingeid on hinnateema arstkonna, patsientide ja nende perede seas ning ühiskonnas laiemalt loonud. Eriti Eesti ühiskonnas, kus ressursid meditsiinis on äärmiselt piiratud. Ma usun, et pinged leevenevad ka siis, kui räägime teineteisega rohkem ja selgitame olukorda erinevast vaatest. See vähendab teadmatusest tekkinud arusaamatusi. On aeg rääkida prioritiseerimisest ja valikutest argumenteeritult ning tuginedes tõenduspõhisusele.

Tundub, et vähist räägitakse üha rohkem. Osalt kindlasti «Kingitud elu» fondi tegevuse tõttu.

Jah, peame ülioluliseks, et informeeritus kasvaks. On õnn, et fondi veab pühendunud ajakirjanik. Samas meie ootame, et oleks rohkem tarkust leida vähkkasvaja võimalikult vara, sest siis on haigus reeglina ravitav ja kulukuse mõttes ühiskonnale palju leebem. Parimate vähiravi tulemustega riikides on tänaseks jõutud tulemusteni, kus ligi 70 protsenti haigestunutest on viis aastat peale diagnoosi elus.

Kui panna vähiravisse raha juurde, siis kas see on kui põhjatu kaev?

Kui ma ei eksi, siis Eesti käes on Euroopa rekord selles, kui vähe õnnestub riigi rahakotist tervishoiule kulutada… meil 5,9 protsenti, Euroopa keskmine 10 protsenti, USA 18 protsenti SKPst. Kas meil on põuaaeg? Ilmselt on see, kuhu rahaliselt võiks panustada, tõesti põhjatu. Küsimus pole ju ainult ravimite maksumuses. Kogukulu moodustab ka palju muud – alates diagnostikast kuni terminaalravini. See on diskussiooni koht ühiskonnas – keda ja mida prioritiseerida. Kas anda 200 eurot kuus sügava puudega lapse hädavajaliku toidusegu kompenseerimiseks või 3000 eurot kuus lootusetu vähihaige parenteraalseks toitmiseks. Eestis on rahalised võimalused väga piiratud, kulutused aga mitte alati ratsionaalsed.

Kui sageli näete, et vähiravimite kõrge hind takistab patsiendile pakkumast parimat võimalikku ravi?

Paraku on see igapäevane. Kahjuks on Eesti patsiendid uute ravimite kättesaadavuse osas ühes kehvemas seisus – uued ravimid lihtsalt ei saa soodustust ja ei jõua teenuste nimekirja. See on väga tõsine probleem. WAIT indikaatoritele tuginedes, mis mõõdavad ravimite hüvitamist riikide lõikes kolmeaastase perioodi vältel (tsentraalselt registreeritud uute ravimite kättesaadavust riigiti), on meist kehvemas seisus Euroopas vaid kolm riiki.

Kõige olulisemad ravimid, mida vähiravis teatakse kui n.ö. läbimurde ravimeid, on Eestis siiski enamjaolt kättesaadavad. Need on ravimid, mis pikendavad elupäevi mitte kuudes, vaid aastates, mis tagavad tervenemise või mis on elukvaliteedile üliolulised.

Loe lugu täismahus Med24 portaalist.