Parameediku kasulikud nõuanded: kuidas reisil ränkasid tervisehädasid ennetada?

Eksootilisel safarilgi võib õnnetusi juhtuda. Foto: Panthermedia/Craig Robinson/Scanpix

Viimastel aastatel on suurenenud turistide arv ja sellest tulenevalt ka tervist puudutavate juhtumite arv. Mõistlik on arvestada, et reisidel juhtub kõike – alates seedehäiretest kuni surmaga lõppevate juhtumiteni. Mõned juhtumid ei sõltu meie ettevalmistusest või tegutsemistest, teised on vägagi ennetatavad.

Terviseriskid suurenevad, kui turist:

• osaleb aktiivses füüsilises tegevuses: safarid, pikad jalutuskäigud, langevarjuhüpped, veeparkide külastamine jne;
• on pikka aega päikese käes ega taasta piisavalt kaotatud vedelikku (rikkalik higistamine ekskursioonidel, tulemusena nõrkus, pearinglus, iiveldus, südamepekslemine, äärmisel juhul kollaps);
• tarbib aineid, mis mõjutavad tasakaalukeskust (alkohol, narkootikumid);
• hindab oma füüsilisi võimeid üle või lihtsalt on hooletu.

Reisisaatjad panevad südamele, et ka nädalase reisi jooksul võib paljugi juhtuda. Väga tähtis on omada puhkusel planeeritavale tegevusele vastavat reisitervisekindlustust. Igal juhul peab arvestama, et meditsiiniline abi on igas riigis välismaalastele kallis. Kui tervisega juhtub miskit tõsist, tuleb kohe kindlustusfirmaga ühendust võtta. Siinkohal tasuks jälgida, et hotellist väljudes oleks mobiiltelefoni aku korralikult laetud, sest vastasel juhul pole võimalik kellegagi kiirelt kontakti saada. Riiki saabudes küsige reisisaatjatelt, mis on sealne hädaabinumber ning salvestage telefoni ka kindlustuse telefon.

Reisisaatjate sõnul võib juhtuda, et mõnes haiglas ei aktsepteerita teie tervisekindlustust. Sel juhul käib teenuste eest tasumine sularahas, mistõttu on alati kasulik omada teatud hulka sularaha. Säilitada tuleb kõik haiglast antud tšekid, sest nende alusel saate kindlustusfirmalt raha tagasi küsida. Korjake kokku ka kõik uuringutulemused ja röntgenipildid. Küsida tasuks ka lennuloa kohta, mis tõendab, et olete võimeline lennu üle elama.

Rasedatel tasub teada, et igasugune loksumine (džiibis safaril, veeskuutriga sõites, täispuhutavatel madratsitel merekaatri järel jne) võib lootele viga teha. Kahjuks on olnud mitmeid raseduse katkemise juhtumeid.

Reisil tuleb väga sageli ette ka seedehäireid, sest magu pannakse proovile:

• antud riigi omapärase toidu ja selle valmistamise viisiga;
• toidu kehva säilitamisega – eeskätt tänavasöögikohtades;
• basseinivee neelamisega - ujudes sellest ei pääse ja mingi kogus vett jõuab ikkagi makku. Pole ilmselt mõtet oodata lõunamaal basseinide kontrolli, mis vastaks Eesti standarditele;
• kraanivee joomisega - siia kuuluvad kõik joogid, kus on kasutusel kraanivesi, kaasaarvatud jääkuubikud;
• isiklike hügieenireeglite rikkumisega – kätepesu ei tohi ununeda;
• ülesöömisega - «kõik hinnas» paketi ostja üritab ära süüa kõike, mida pakutakse, segades kokku omavahel mittesobivaid toite ja jooke.

Reisisaatjate hinnangul on omaette teema ka lõunamaade liikluskultuur. Alati tasub silmad lahti hoida ja arvestada, et jalakäija õigustega ei pruugi keegi arvestada. Kahjuks on seetõttu juhtunud ka surmaga lõppenud liiklusõnnetusi. Lisaks ei soovita reisisaatjad osta tänavalt odavaid ekskursioone. Reisifirmad teevad koostööd kindlate partnerfirmadega, kes suudavad tagada tehniliselt korras busse ja väljapuhanud bussijuhte, tehnika riknemisel aga ei jää te keset kõrbe, kuna firma tagab teile kiireima lahenduse. «Tänavaagendi» jaoks olete aga ühekordse tulu allikas ja kui midagi juhtub, siis olete oma probleemiga üksi.

Näiteks juhtus eesti turistiga olukord, mil ta tellis safari ekskursiooni tänavalt. Safaril lendas džiip üle katuse, turist jäi luumurdudega tundideks keset kõrbe ootama, sest soodsa sõidu pakkunud asutus ei saanud teda kuidagi kiirelt evakueerida. Õnnetusjuhtumi puhul suudab suurfirma lahendada olukorra efektiivsemalt kui väikeettevõtja.

Meditsiiniline abi lennukis

Kui seisund võimaldab, oleks mõistlik saada kodumaale tagasi nii kiiresti kui võimalik. Reeglina on lennukis üsna head esmaabivõimalused, reisija saab olla tilguti all ning tema südametegevust on võimalik jälgida. Selle kohta, kas ja millist meditsiinilist abi lennukis võimaldatakse, saab uurida näiteks reisisaatja kaudu. Samas vajab selline tehnika koolitatud personali, kes oskab seda kasutada. Kindlasti ei peaks häbenema lennuki personali poole pöördumist, sest nemad suudavad anda kergemat esmaabi. 

Enne välisriigist väljumist võib tellida sadamasse või lennujaama kiirabi, kes võtab teid vastu vajadusel lausa lennukis. Saabudes vaatavad meedikud inimese üle, teevad elektrokardiogrammi, mõõdavad vererõku, veresuhkrut,  vajadusel lahastavad jm. Kui aga tervis on nii vilets, et tavalennukiga minek on liiga riskantne, võib lahenduseks olla riikidevaheline meditsiiniline transport. Seda teenust pakuvad nii Tallinna kui Tartu Kiirabi. Vajadusel toimetatakse kannatanu praami, lennuki või kopterini, professionaalne meditsiinipersonal tuleb talle järgi ja saadab juba Eesti haiglani välja. Arvestada tuleb aga seda, et teenus on tasuline. Tallinna Kiirabi omab sellel alal väga suurt kogemust - teenust kasutavad ka välismaalased, kes on Eestis terviserikke saanud ja tahavad ohutult tagasi koju saada.

2017 suvest 2018 suveni tehtud statistikast selgub, et Tallinna Kiirabi tegi 44 sellist transpordisõitu või -lendu. Teenust kasutasid peale eestimaalaste ka Soome, Rootsi ja Saksamaa kodanikud. 24 juhtumit moodustasid kõikvõimalikud traumad. Murtakse kõike – rangluud, sääreluud, põlvekedrad, kaelalülid, sääreluud, isegi ühel korral koljuluud. Kõige tõsisem juhtum oli multitrauma, mis oli saadud langevarjuhüpet tehes. Traumade tagajärjel esines mitmel korral ka ajuturset, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund.

Sageduselt teisel kohal on südame- ja veresoonkonna häired (neli insulti, kaheksa infarkti), lisaks tuli ette kopsupõletikke, seede- ja psüühikahäireid. Pidevat meditsiinilist järelvalvet vajasid kolm skisofreeniahoogudega patsienti.

Millest võiks koosneda esmaabipakk?

Eelnevate näidete näol on vaid transportimist vajavate juhtumitega – märksa enam on neid, millega kuidagi ise hakkama saadakse. Kuidas aga saaksime taolisi riske maandada? Lisaks eelpool mainitud nõuannetele tasub reisides ekskursioonidele kaasa võtta esmaabipakk, mis peaks minimaalselt sisaldama:

• Sidemeid: 1 rull laiusega 10 cm, 1-2 rulli laiusega 5 cm;
• Plaastreid. Parem, kui erineva suurusega või lõigatava plaastri jupp;
• Valuvaigistid - paratsetamool 12 tbl ja ibuprofeen 10 tbl. Neid mõlemaid kasutades saavutad parema ja püsivama valuvaigistava efekti;
• No-Spa 6 tbl.
• Pintsett. Peenikest okast naha alt kätte saada ilma pintsetita on üsna raske. Nõelaga saab ka, aga milleks nõel, kui on pintsett?;
• Ekskursioonile minnes vähemalt üks pudel vett inimese kohta! Isegi siis, kui öeldakse, et reisil pakutakse vett. Lõunamaa palavuses on vee tähtsust raske alahinnata – see taastab higistamisel vedeliku, saad haava mustusest pesta või silma loputada või lihtsalt käed enne söömist ära pesta.

Kui inimene oskab järgmisi vahendeid kasutada, võiksid kaasas olla veel ka:

• Kolmnurkrätik. Päev tsivilisatsioonist eemal olles vajad katkise käe toetamist;
• CAT-žgutt. Eriti aktiivse reisi puhul, kus tuleb kuskil turnida või hüpata;
• Termolina. Jah, ka soojal maal võib seda vaja minna. See kaitseb keha jahenemise eest kui ka vastupidi, tekitab päikese eest varju;
• Kanüül G14 või dekompressiooninõel.

Lisaks kuluvad kindlasti ära ka valgusallikas - laetud akuga telefon, millel on sisseehitatud lamp, veel kindlam aga taskulamp, samuti pisike taskunuga ning marker.

Õnnetusjuhtumi puhul proovi jääda rahulikuks, ära häbene hõigata abi järgi. Võibolla veab ja kõrval on EMO õde või arst. Kui näed ohtu – ära roni sinna. Näed verejooksu – peata see.  Riided ei ole elu väärt – vajadusel rebi või lõika neid julgelt! Äralöödud jäse tõsta ülespoole ja võimalusel pane peale midagi külma. Teadvusekadu – kaitse ülekuumenemise või alajahtumise eest + küllili asend. Vajadusel alusta südamemassaažiga. Jäta meelde kellaaeg, millal juhtum aset leidis, veel parem, kui paned selle kirja. Šokis või teadvusehäirega inimest ära jäta üksinda!