Toitumisnõustaja uuring: Eesti veganid usuvad, et neil on hea tervis

Foto: Ildi Papp / PantherMedia / Ildi Papp

Terviseedenduse bakalaureusekraadiga toitumisnõustaja Eliis Salmi tehtud uuring võttis vaatluse alla taimetoitlaste ja veganite tervisekäitumise. Uuring näitab tema hinnangul, et taimetoitlased on oma eelistustes ja elustiilis tervislikumad ning nende tervisenäitajad on head. 

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) nimetab maailmas levinuimateks surmapõhjusteks südame-veresoonkonnahaiguseid ja vähkkasvajaid, mis on peamiselt seotud elustiilivalikutega: mida sööme, kui palju liigume ja kuivõrd tarvitame meelemürke – teisisõnu, milline on meie tervisekäitumine. Ka Eesti inimesed ei saa kiidelda tervislike valikutega, ülekaal on meiegi ühiskonnas aina süvenev probleem.

Salmi sõnul on mitmed uuringud näidanud taimetoitlaste üldist paremat tervisekäitumist, kuid Eestis ei ole taimetoitlaste tervisekäitumist ega tervise enesehinnangut seni eraldi analüüsitud, mistõttu puudus sellest ülevaade. Ta viis kevadel oma Tallinna Ülikooli lõputöö raames läbi selleteemalise uurimuse. Küsitluses osales 945 erinevaid toitumisstiile järgivat inimest.

«Keskendusin põhjalikumalt veganite ja muna ning piima või kala tarbivate taimetoitlaste tervisekäitumisele, mida kõrvutasin loomset päritolu toitu vähendavate ning segatoiduliste inimestega, tuues võimalusel välja ka andmed 2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust,» sõnas Salm. Uuringus osales 232 veganit, 417 segatoitlast ning 163 inimest, kes üritasid loomse toidu osakaalu oma menüüs vähendada. 

Uuringu olulisemad leiud on järgnevad:

1. Keskmine vegan on noorem naine, kes hoolib loomadest, keskkonnast ja oma tervisest.

Veganite keskmiseks vanuseks valimis oli 29 eluaastat ning ligi 90 protsenti vastanutest olid naised. Ühest küljest kirjeldab see neid inimesi, kes on altimad küsimustikele vastama, kuid tõenäoliselt mingil määral ka veganite kogukonna üldist struktuuri. Varasemad uuringud teistes riikides on näidanud sarnaseid tulemusi. Koguni 94 protsenti täistaimetoitlastest tõi eetika välja kui olulise toitumisviisi järgimise põhjuse, keskkond oli oluline 84,5 ja tervis 81,1 protsendi vastanute jaoks.

2. Mida enam süüakse taimetoitu, seda rohkem ollakse normaalkaalus.

Eriti veganitel on keskmisest parem kehamassiindeks, nende hulgas on ka keskmisest enam normaalkaalulisi inimesi ja esineb vähem ülekaalu ning rasvumist. Kõige kehvemad kehamassiindeksi näitajad olid segatoitlaste hulgas, normaalkaalus oli umbes iga teine neist.

3. Veganid tunnevad, et neil on hea tervis ning nad teevad tervisele kasulikke valikuid.

Eesti veganid on teiste toitumisstiilide esindajatega võrreldes kõrgema tervise enesehinnanguga ja tunnevad oma tervise üle ka suuremat kontrolli. Väga suur enamus väitis, et nende tervis on pärast toitumise muutmist paranenud. Nad magavad öösel enamasti üle seitsme tunni ja nende füüsiline aktiivsus on suurem kui teistel gruppidel. Veganid söövad keskmisest enam hommikusööki ning tarvitavad vähem kohvi. Igapäevasuitsetajate osakaal on väiksem, nagu ka alkoholitarbimine (sh korraga enam kui 6 alkoholiühiku tarbimine).

4. Veganite toidulaud on mitmekülgne ning tervislik.

Taimetoitlased tarbivad rohkelt puu- ja köögivilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid ning keskmisest vähem maiustusi ning karastus- ja energiajooke. Kuna täistaimetoitlaste toidulaud ei sisalda kolesterooli ning nad tarbivad vähem küllastunud rasvhappeid, siis vähendab see nende riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse.

5. Täistaimetoitluse kitsaskohtadele lähenetakse teadlikult

Enamik vastanud veganitest peab silmas vitamiinide B12 ja D piisavat saamist, kuid leidub siiski ka neid, kes ei tarbi neid sisaldavaid toiduaineid ega tarbi toidulisandit. Oomega-3-rasvhapete ja joodi saamisele peaks aga pöörama senisest rohkem tähelepanu.

6. Paljud mitteveganid tarvitavad loomset päritolu toitu väga harva.

Valimist võib järeldada, et taimetoitlastest enim on Eestis just täistaimetoitlasi, kuid ka mitteveganite hulgas on üsna arvukalt neid, kes söövad loomset päritolu toitu vaid mõnel korral kuus või harvem. See tähendab sisuliselt täistaimetoitlust ja ka need inimesed peaksid viima end kurssi tervisliku vegantoitumise põhimõtetega.

Salmi hinnangul viitavad uuringu tulemused, et Eesti veganitel on üldiselt hea tervis ning eeskujulik tervisekäitumine, mis annab lootust, et nad on kaitstud tänapäeva olulisemate elustiilihaiguste eest. Samas tuleb olla teadlik, millele tuleks tähelepanu pöörata, et toidulaud oleks optimaalne ega põhjustaks muid hädasid.