Levinud nõuanded, mis tegelikkuses ei aita vähki ennetada

Arvatakse, et punane vein kaitseb haiguste eest.

FOTO: Francesco Mou / PantherMedia / Scanpix

Vähi ennetamise puhul ei piisa ühe kindla toidu tarbimisest või ühest harjumusest loobumisest - oluline on säilitada järjepidevalt tervislik elustiil. 

Hinnanguliselt kaks kolmandikku vähijuhtumitest on seotud tubaka ning kesise toitumisega. Oluline roll on ka geenidel, mistõttu ei pruugi olla abi sellest, kui sööd sisse näiteks D-vitamiini, kuigi oled samal ajal ahelsuitsetaja või kui suguvõsas on varem esinenud vähki. Meeles tuleb pidada, et vähki saab ennetada üldise tervisliku elustiiliga ning tervist tasub aeg-ajalt ikkagi kontrollimas käia.

Portaal Reader's Digest toob välja, milliseid vähi eest kaitsvaid nõuandeid ei tasu liiga tõsiselt võtta. 

D-vitamiini tarbimine. Tihti kipub vähipatsientidel olema madal D-vitamiini tase, mistõttu on teadlased kaalunud, kas see ongi raske tõve tekkes rolli mänginud. 2300 menopausis naist hõlmanud uuringus aga leiti, et nelja aasta jooksul regulaarselt tarbitud D-vitamiini ja kaltsiumi toidulisand ei mõjutanud naiste vähiriski. Sama järeldus tehti ka märksa suuremas uuringus, mis hõlmas 25 000 tervet täiskasvanut. Kuigi suur osa neist tarbis viie aasta jooksul D-vitamiini, ilmnes, et sellest on vähi eest kaitsemisel sama palju kasu kui platseebost.

Kalaõlikapslite tarbimine. Harvardi Ülikooli ja Brighami naistehaigla 25 000 osalejaga partneruuringus püüti välja selgitada ka oomega-3-toidulisandi roll invasiivse vähkkasvaja ennetamisel. Pärast viieaastast toidulisandi tarbimist oli selge, et vähiriski ennetamisel ning vähisurmade sageduse osas ei mänginud kalaõli mingit märkimisväärset rolli.

E-vitamiini tarbimine. Kuna tegu on antioksüdandiga, on sellele omistatud vähi eest kaitsvat toimet. Kümne aasta jooksul jälgiti aga mehi, kes võtsid E-vitamiini või C-vitamiini lisandit või said platseeboravimit. Lisaks jälgiti nende terviseseisundit veel neli aastat pärast seda perioodi. Ka seekord pidid teadlased nentima, et vitamiinid ei pakkunud vähi eest paremat kaitset kui platseebo.

Mahetoidu söömine. Alles sügisel avaldati prantslaste uuring, mis sidus mahetoidu söömise väiksema vähiriskiga. Selles osales 69 000 täiskasvanut, kelle puhul pandi pärast seitset aastat jälgimist kirja nende vähirisk. Ilmnes, et mida rohkem mahetoitu inimesed tarbisid, seda väiksem oli ka tõenäosus vähki haigestuda. Samas ei kohaldatud seda järeldust kõigile inimgruppidele – vähirisk jäi tegelikkuses muutumatuks meeste, noorte täiskasvanute ning nende seas, kel niigi oli juba tervislik dieet. Seost mahetoidu tarbimise ning vähiriski vahel ei suutnud tuvastada ka märksa suurem, rohkem kui 600 000 briti naist hõlmanud uuring.

Sõeluuringutel käimine. Meeles tuleb pidada, et sõeluuringutel käimine on vajalik, kuid see iseenesest ei aita vähki ennetada ega eemal hoida. Kui käia regulaarselt sõeluuringul ning teada oma potentsiaalseid riske, on aga võimalik kasvaja varases staadiumis avastada ning raviga alustada.

Punase veini joomine. Punaveinil on leitud küll teatud tervisemõjusid, ent nii nagu iga asjaga, ei tasu ka sellega liialdada lootuses, et see vähi eemal hoiab. Eksperdid rõhutavad, et kuigi veinis leidub antioksüdant nimega resveratrool, ei anna see rohelist tuld rohkemale veinijoomisele. Samuti leidub uuringuid, milles on tuvastatud, et ka mõõdukas alkoholijoomine võib siiski vähiriski tõsta. Seega punase veini joomine ei ole adekvaatne nõuanne vähi ennetamisel.

Kohvist loobumine. Ka kohv on üsna vastuoluline jook – seda on uuringutes taevani kiidetud kui ka maatasa tehtud. Kevadel taheti USAs Californias panna kohvitoodetele vähi eest hoiatav märge, sest kohviubade röstimisel võib tekkida vähkitekitav ühend akrüülamiid. USA toidu- ja ravimiamet lükkas selle aga ümber, väites, et see risk on üliväike. Samas on nii mitmeski uuringus leitud, et mitme tassitäie kohvi joomine päevas hoopis hoiab tervist. Seega võib ka kohvi pidada joogiks, mida ei pea tingimata kartma, aga mitte ka tohututes kogustes tarbima.

Tagasi üles