/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/22/11594092t1h49d1.jpg)
Gripi laialdasest levikust Eestis veel rääkida ei saa, kuigi kalendri järgi talv aina ligineb. Sügis on olnud aga suhteliselt soe - kas sel on seost ka gripi levikuga?
Teeme selgeks: kas soe sügis lükkab gripipuhangu vallandumist edasi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri sõnul on hetkel Eestis gripiviiruste osas üsna rahulik olukord ning sarnane tendents on kehtinud ka varasematel aastatel. «Viirus jõuab meile tavapäraselt Lääne-Euroopast, aga hetkel on sealgi vaikne olukord,» sõnas ta.
Möödunud hooajal oli grippi haigestumise märgatavat kasvu statistikas näha alles jaanuari alguses, üle-eelmisel hooajal aga detsembri keskpaigas. Viimaste aastate statistika alusel on üsna tavapärane, et kuni detsembrini esineb ligi kümmekond gripijuhtumit nädalas.
«Haigestumisi põhjustavad hetkel muud ülemiste hingamisteede viirusnakkused, grippi registreeritakse üksikjuhtumitel. Ette ennustada, millisest nädalast gripiviirused kohale jõuavad ja meid ründama hakkavad, on pea võimatu. Reeglina juhtub see detsembri teisel poolel, jaanuaris, sel ajal hakkame märkama haigestumiste tõusu,» kirjeldas Saluri. Haigestumiste kõrgaeg jääb tema sõnul sageli isegi veebruarisse ja märtsi.
Ilmal ja gripi levikul aga seost pole. «Viirus külma ei karda, soe sügis võib mõjutada pigem inimeste käitumist - ollakse rohkem värskes õhus ning viiruse levik on pisut väiksem,» nentis Saluri.