Keha lõikab nutmisest kasu

Emotsionaalne nutmine arvatakse olevat inimese liigile omane ning võib tulla pikast lapsepõlvest, mil oleme teiste abist sõltuvad. Foto: Shutterstock

Inimesed arvatakse olevat ainukesed loomad, kes nutavad emotsioonide väljendamiseks. Tegevusel on oma evolutsioonilised ja sotsiaalsed põhjused ning parasjagu nutmine teeb tervisele ainult head. 

Emotsionaalsed pisarad on teistsuguse koostisega kui silmavesi, mis pääseb valla sibulat lõigates või tuulise ilmaga. Nimelt sisaldavad emotsionaalsed rohkem hormoone, sealhulgas adrenokortikotroopset hormooni, mis reguleerib stressihormooni, kortisooli vabanemist, vahendab ABC. 

Kortisool läheb käiku siis, kui oleme hädas või vajame lisaenergiat, seega on see oluline «võitle või põgene» reaktsiooni juures. Füsioloogilisel tasandil vähendab nutmine selle hormooni kogunemist. Vastasel juhul võib stressihormooni kuhjumine väljenduda näiteks südame pekslemise, hingeldamise või isegi paanikahoona.

Pisarate valamine pole ainus kortisooli vabastaja

Nutmine võib olla seega üks kergeim viis nende kemikaalide lahjendamiseks veres, kuid mitte ainus. Treenimine, päeviku pidamine või head ja sügavad arutelud teiste inimestega võivad samuti väga tervistavad olla.

Emotsionaalne nutmine võib tuua kaasa veel muidki füüsilisi kõrvalmõjusid: tavatut hingamist, lihastõmblusi, kurgupitsitust ja tavatuid häälitsusi.

Mõned eksperdid on arvamusel, et inimesed on ainukesed loomad, kes emotsionaalsetel põhjustel nutavad. See võib tulla väga pikast lapsepõlvest, kus oleme teiste abist sõltuvad, väitis Hollandi kliiniline psühholoog Ad Vingerhoets, kes on nutmist sügavuti uurinud. Äärmiselt nähtavas kohas, näos, olevad pisarad viitavad abivajadusele, kusjuures pole nutmisega ilmtingimata vaja häält teha, mis kiskjaid ligi meelitaks, rääkis ta. 

Vingerhoetsi sõnul on haavatavuse näitamine inimestele evolutsioonilisest vaatenurgast kasulik olnud, arvestades seda, et oleme nii sotsiaalsed. Nutmine on inimeste viis abi otsimiseks või empaatia näitamiseks kellelegi, kes vajab abi. Seetõttu võime nutta kurvastusest, rõõmust või hoopis pannes end kellegi teise olukorda.    

Seega on nutmine inimesele ka sotsiaalsest vaatenurgast kasulik, rääkis nõustaja ja psühholoog Christine Bagley-Jones. See aitab inimesi lähendada, sümpaatiat ja empaatiat tekitada ning usaldust suurendada. Nutmine on üks tõelisemaid tunnete näitajaid, sest pisaraid on raske teeselda. Inimesed usaldavad tõenäolisemalt kaaslast, kes on võimeline sellised emotsioone näitama.

Liigne nutmine annab vastupidise mõju

Nutmise füüsilised negatiivsed küljed on üpris nähtavad - paistes silmad, lapiline nahk, peavalu näolihaste tugevatest kokkutõmmetest ning surve kinnisest ninast, kaasnevad pisarate laviiniga peaaegu alati.

Kuigi aeg- ajalt pisaratega tunnete väljendamine on tervislik, võib liiga tihe või vales kohas nutmine olla ümbritsevatele inimestele kurnav ja mõjutada suhteid. Liigne nutmine võib viidata võimetusele emotsioone kontrollida ja näidata, et tunded on inimese üle võimust võtnud, mitte vastupidi. Bagely-Jones´i sõnul tuleb leida tasakaal avatud ja autentse tundeelu kogemise ning emotsioonide kontrollimise vahel. Halvimal juhul võidakse liigset nutmist pidada manipuleerivaks ja tähelepanu otsivaks käitumiseks.