/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2018/11/28/11609169t1h6b33.jpg)
Kliinilistes uuringutes on selgunud dementsuse, sealhulgas Alzheimeri tõve tekkele kaasa aitav tegur – kopsuhaigused.
Avastati Alzheimeri tõve uus laia levikuga riskifaktor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskeas kopsuhaigustega rinda pistvatel inimestel on suurem tõenäosus haigestuda dementsusesse, selgus Minnesota Ülikooli ja teiste USA teadusasutuste koostöös valminud uuringus, vahendab Medical News Today.
Dementsuse risk on kõrgem nii haiguste korral, mida iseloomustab kopsumahu järkjärguline vähenemine kui hingamisel kopsude laienemist takistavate probleemide puhul, näiteks kui kopsud on armistunud või paistetanud.
Obstruktiivsed kopsuhaigused on üsna levinud suitsetajate seas - nende kopsude hingamiskõlbulik pind on vähenenud ja seega on takistatud õhuvool ning ka organid saavad vähem hapnikku. Sellised kopsuhaigused on tihti ennetatavad.
Uurijad vaatlesid üle 14 000 inimese kopsufunktsiooni ja nende dementsusse haigestumist – neid jälgiti 23 aasta jooksul. Selle vältel diagnoositi 1407 inimesel dementsus. Andmete analüüsimise järgselt selgus, et keskeas kopsuhaigust põdenutel on kõrge risk haigestuda dementsusse või tabab neid mõõdukas kognitiivne tagasilangus. Inimestel, kelle kopsud olid armistunud või üles paistetanud ning ei saanud hingamisel korralikult laieneda, oli suisa 58 protsenti kõrgem dementsuse risk. Vähenenud hingamiskõlbuliku kopsupinnaga inimestel oli 33 protsenti kõrgem tõenäosus dementsuse kujunemiseks.
Kuidas on omavahel aga seotud kopsuprobleemid ja dementsus? Teadlaste arvates peiutub põhjus selles, et kopsuhaigustega inimestel on veres väiksem hapnikusisaldus. Hapnikkuvaegusesse jääb ka aju. Lisaks tõstavad kopsuhaigused kehas põletikutaset ja see viib ka ajuveresoonte kahjustumiseni.