:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2018/11/28/11610312t1hc461.jpg)
Mõned isiksuseomadused teismeeas tagasid uuringus osalejatele pikema eluea järgneva 50 aasta jooksul.
Milline isiksusetüüp kindlustab pikema eluea?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring leidis, et keskkooli õpilased, kes kipuvad olema rahulikud, empaatilised ja intellektuaalselt uudishimulikud on 50 aasta pärast tõenäolisemalt elus kui nende eakaaslased, vahendab Health 24.
Uurimustulemused ei tõesta, et teatud isiksuseomadused noorukieas tingivad automaatselt pikema elu, vaid pakub välja, et kahe asja vahel võib seos olla.
Selline järeldus pärineb süvitsi uuritud isiksuse kohta käivatest küsitlustest, mis tehti 1960. aastatel. Uuringus osales peaaegu 27 000 USA keskkooliõpilast. Tulemusi võrreldi osalejate surmaandmetega, mida koguti uuringu algusest kuni 2009. aastani. Pea viiekümne aasta pärast oli surnud 13 protsenti osalejatest.
Põhiliselt leiti, et keskkooliõpilastel, kes hindasid ennast kohanemisvõimeliseks, rahulikuks ja vähe impulsiivseks, oli järgneva 50 aasta jooksul madalam surmarisk kõikidest võimalikest põhjustest. Olenemata teismelise etnilisest või perekondlikust taustast, tabas varane surm vähem neid, kes olid energilised, empaatilised, korralikud, intellektuaalses mõttes uudishimulikud ja küpsed.
Lisaks rahulikkusele ja impulsiivsusele hinnati algses küsimustikus teismeliste sotsiaalset tundlikkust, juhi oskusi, energiat, enesekindlust, korralikkust, sotsiaalsust, intellektuaalset uudishimu ja küpsust. Kõiki isiksuse jooni vaadati eraldiseisvana. Näiteks rahulikkus seostus väiksema surmariskiga, olenemata sellest, kas teismelisel oli teisi kaitsvaid või riskantseid omadusi. Siiski kippusid mõned isiksusejooned koos esinema, näiteks noorukid, kes olid sotsiaalsemad, kippusid olema ka enesekindlamad.