Tervist toetav efekt saadakse peamiselt taimedes sisalduvatest keemilistest toimeainetest. Taimeteed aitavad leevendada külmetushaiguste sümptomeid.
Toitumisterapeut annab nõu: millised taimeteed on parimad külmetuse leevendajad
Nende ainete hulka kuuluvad mitmesugused fenoolid, eeterlikud õlid, flavonoidid, mõru- ja parkained, kirjutab toitumisterapeut Merike Kaarma blogis Tervislik toitumine. Igal ühendil on kehale oma mõju ning efekt ilmneb sageli erinevate ainete koosmõju kaudu.
Taimeteesid tasub kasutada nii külmetushaiguste sümptomite leevendamiseks kui ka profülaktilise abivahendina haiguste vastu võitlemiseks, sest neil on omadus toetada immuunsüsteemi. Tänu taimes leiduvatele vitamiinide, mineraalainetele, eeterlikele õlidele ja flavonoididele aitavad taimeteed stimuleerida immuunsüsteemi ja seista vastu haigustekitajatele. Kõige tähtsam immuunsüsteemi tugevdaja on C-vitamiin, sest immuunrakud sisaldavad seda suurel määral ja kasutavad põletikega võitlemiseks.
Külmetushaigusega kaasneb tihti tavapärasest suurem vedelikukaotus, sest palavikus olles hakkab keha higistama. Ka nohu ja pidev nuuskamine viivad vett kehast välja. Sel puhul tuleks juua rohkem ja väikeste lonksude haaval – nii väldid dehüdratsiooni teket.
Kurguvaluga on taimetee kasulik, sest soe jook niisutab valusaid ja ärritunud kurguosi, eelkõige limaskestasid. Kurgus olevatel limaskestadel on oluline roll õhu jõudmisel kopsudesse. Nimelt annavad limaskestad õhule lisaniiskust ja puhastavad õhku enne kopsudesse jõudmist. Kui limaskestad on aga kahjustunud, siis on ka õhu jõudmine kopsudesse vaevalisem.
Samuti aitab taimeravi alandada valu, sest see vähendab kurgu punetust ja turset. Ei soovitata juua liiga kuuma taimeteed, sest tuline vedelik kahjustab kurgu limaskesti. Kõige parem on umbes 40-kraadine jook. Taimeteed võib alati juua koos meega. Meel on desinfitseeriv toime kurgule ja suuõõnele ning see aitab ära hoida õhu teel levivaid nakkushaigusi (antibakteriaalset toimet on leitud lisaks tavalisele meele ka tatraõie- ja manuka mees). Mesi tuleks lisada teesse aga alles siis, kui jook on jahtunud 50 kraadini, vastasel juhul mee raviomadused kaovad.
Külmetusega aitab pärnaõis ja piparmünt
Eestlaste seas on hästi tuntud pärnaõietee, millel on külmetushaiguste vastased raviomadused. Pärnaõietee on tuntud kui palavikualandaja, see soodustab higi- ja uriinieritust ning on põletikuvastase toimega. Pärnaõieteed juuakse ka köha leevendamiseks ja kasutatakse kurgu kuristamiseks. Ülemiste hingamisteede haiguste korral tasub teha pärnaõieauru. Et teha pärnaõitest teed, tuleb võtta kaks supilusikatäit peenestatud pärnaõisi ja lisada klaas keevat vett. Joogil tuleb lasta 15 minutit soojas seista ning seejärel seda kuumalt juua.
Külmetushaiguste vastu võitlemisel on väga tõhus ka piparmünt. Kuna piparmünt sisaldab suures koguses eeterlikke õlisid, mis stimuleerivad loomulikku kaitsemehhanismi ning soodustavad tervenemist (näiteks avades hingamisteid), siis on sellest kasu immuunsüsteemi toetamisel ja külmetushaiguste puhul. Lisaks on piparmündil valuvaigistav, põletikuvastane ja rahustav toime. Piparmündiõli võib kasutada inhalatsiooniks hingamisteede põletike korral. Piparmünt sisaldab mentooli, mida kasutatakse laialt ka ravimitööstuses külmetus-, köha- ja nohuravimite koostises.
Veel hulk teisigi taimeteesid ravivad külmetushaigusi, köha ja palavikku ning aitavad tugevdada immuunsüsteemi. Külmetuse ja köha korral kasutame nõmm-liivateed, aedmonardat, aed-liivateed, harilikku punet, iisopit. Palaviku korral võib kasutada higieritust suurendavaid teesid, nagu vaarikavarre- ja vaarikalehetee ning nurmenukutee. Immuunsüsteemi tugevdamiseks on sobilik punane päevakübar.
Loe pikemalt blogist Tervislik Toitumine, kuidas taimeteedega seedimist parandada.