Miks on imikule K-vitamiini süst nii oluline?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Close Up Of Father Holding Newborn Baby Sons Hands In Nursery

FOTO: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images

Kuula artiklit

Perearst kirjutab K-vitamiini vajalikkusest seoses Lätis surnud imikuga, kellele ei tehtud pärast sündi kohustuslikku K-vitamiini süsti ja seetõttu tekkis tal veritsushäire ning aju verevalum.

K-vitamiin ei ole mitte üksainus molekul, vaid grupp sarnaseid ühendeid, mis jaotatakse K1-ks ja K2-ks. K1 leidub taimedes ja kalaõlides, K2 toodavad soolestiku bakterid. Kuna K-vitamiine leidub laias spektris erinevates toiduainetes, ei teki täiskasvanutel üldiselt selle puudust, küll aga on vajalik selle süstimine imikutele, kirjutab perearst Piret Rospu oma blogis Sinu Terve Laps

K-vitamiin on ülivajalik erinevate hüübimisvalkude töös. Lisaks on tal oma roll mängida luude ainevahetuses, neerude ja platsenta valkudes, veresuhkru ainevahetuses, veresoontes, rakkude kasvamises ja rakkude loomuliku surma juures. Täiskasvanutel loetakse K-vitamiini puudust mitte ainult hüübimisprobleemide, vaid ka kiirenenud luukao ja veresoonte lupjumise riskiteguriks, eriti menopausijärgses eas, diabeediga ja kroonilise neeruhaigusega patsientidel.

Vastsündinute keha veel vitamiini ei tooda 

Vastsündinutel on K-vitamiini puudus täiskasvanutega võrreldes oluliselt sagedasem ja sellel on mitmeid põhjuseid. Platsenta kaudu liigub see vitamiin emalt lootele väga viletsalt, seega sünnivad lapsed ilma oluliste K-vitamiini tagavaradeta. Vastsündinute ainsaks toiduks on reeglina rinnapiim, kus K-vitamiini on liiga vähe, et beebi vajadus katta.

Rinnapiimas leidub peamiselt K1-vitamiini, inimkehas teeb aga suurema töö ära K2, sest enne päriselt tööle hakkamist tuleb K1 veel organismis K2-ks konverteerida. Soolestiku mikroobide toodetud K-vitamiin vastsündinutel ka eriti arvesse ei tule, sest praktiliselt steriilsetest tingimustest tulnud väikeste inimeste soolestiku mikrobioota on äärmiselt ebaküps ja ei suuda piisavat kogust vitamiini toota. Rinnapiimatoidul beebidel elutsevad soolestikus peaasjalikult laktobatsillid, mis on tervisele väga kasulikud, aga kahjuks K-vitamiini üldse ei tooda.

K-vitamiini puudus on verejooksude põhjustaja 

Hemorraagia on verejooks, mille pikem nimetus on K-vitamiini puudusest tingitud hemorraagiline tõbi. Haigus on seega K-vitamiini puudusest tingitud spontaansete ehk provotseerimata, ilma trauma, süstimise või muust protseduurist tulnud verejooksude tekkimine beebidel. 

Varajane verejooks tekib imikul esimese 24 tunni jooksul peale sündi. See on raske, aga õnneks haruldane haigus. Varaste verejooksude riskiteguriteks on kas hüübimist mõjutavate ravimite kasutamine emal, mõned ema haigused või ka geneetilised vere hüübimist mõjutavad haigused beebil. Ohtlikke ravimeid saavad emad ja nende raviarstid tavaliselt teavad, et ema rohtusid võtab; ema tõsised haigused on ka juba eelnevalt teada ja vastsündinu varaste verejooksude ära hoidmine algab juba enne sünnitust, esimesel elupäeval tehtav K-vitamiini süst võib selles olukorras juba hiljaks jääda. 

Klassikaline vastsündinute hemorraagiline tõbi avaldub 2–7 päeva vanuses, riski tõstavad raskused rinnaga toitmisel. Verejooksud võivad tekkida pigem kergemal kujul: sinikad nahal, limaskestadel, süstikohtades, aga võimalik ka kõrvast, ninast, seedetraktist, kuseteedest, naba piirkonnas või mõnedes kultuurides poistel ümberlõikamise haavast. Haruldastel juhtudel on tekkinud ka ajuverejooksusid. Kuigi verejooksud on kerged, võib mitmetes piirkondades tekkivate veritsuste puhul verekaotus olla väikse beebi jaoks siiski oluline. Klassikalise hemorraagilise tõve esinemissagedus ilma K-vitamiini profülaktikat tegemata on vanades uuringutes umbes 0,25-1,5 protsenti elussündidest ehk umbes üks laps sajast.

Hiline hemorraagiline tõbi on see, mida kõige rohkem kardetakse. Verejooksud võivad tekkida isegi kuni pooleaastasena, aga enamasti kuni kolme kuu vanustel imikutel. Üle pooltel juhtudel on see täiesti ootamatult tekkiv ajuverejooks. Harvem võib see olla kergekujuline veritsus nahal, limaskestadel või süstekohtades, aga võivad tekkida ka suuremad veritsused seedetraktist. Tüüpiline on ikkagi raskekujuline haigestumine, iga viies laps sureb, teistel jääb tavaliselt eluks ajaks puue.

Sünnitusmajas tehtav K-vitamiini süst aitab ära hoida klassikalisi ja hiliseid verejooksusid, millest mõned võivad olla invaliidistavad või, nagu Lätis juhtus, surmaga lõppevad. 

Populaarne

Tagasi üles