Beebi lakkamatu naeruhoo põhjustas haruldane ajukasvaja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Magav beebi. Pilt on illustratiivne,

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Gemma ja Ed Young arvasid, et nende poeg Jack on lihtsalt väga rõõmus laps, kuniks tema naer hakkas vanemaid isegi öösiti üleval hoidma. Arstid tuvastasid, et lapse pikki naeruhooge põhjustab tegelikkuses hoopis haruldane ajukasvaja.

Lapsel diagnoositi hüpotalamuse hamartoom, mis põhjustab gelastilisi epilepsiahooge, kirjutab Daily Mail. Hood võivad meenutada nii naermist kui ka nutmist. Hinnanguliselt esineb selline seisund ühel inimesel 200 000-st. 

2014. aastal sündinud laps hakkas kõkutama juba paari nädala vanuselt. Siis ei osanud vanemad veel midagi kahtlustada, vaid pidasid teda lihtsalt rõõmsaks beebiks. Ema meenutas, et vahel võis laps naerda ka unes ilma üles ärkamata ning niimoodi 17 tundi jutti, aeg-ajalt kuni pooletunniste pausidega. «Vahepeal ei pruukinud üldse pausi olla, itsitamise heli oli kestev ja meil polnud tükk aega aimugi, miks see nii on. Olime sellest juba tohutult väsinud,» kirjeldas lapse ema.

Väike Jack saadi tähelepanu alla siis, kui talle tehti kuue nädala vanuselt tervisekontrolli ning meedik arvas, et seda peaks kontrollima. Esmalt viidi laps perearsti ning seejärel kõrva-nina-kurguarsti juurde. «Selleks ajaks ei saanud juba keegi meist magada ning anusime arste, et nad midagi teeks. Naeruhood olid lakkamatud ning magamine välistatud,» nentis poisi ema. Viimaks viis tee neid Bristoli lastehaiglasse neuroloogi juurde. Jack käis magnetresonantstomograafias, mille järel ilmnes, et tal on ajus healoomuline viinamarjasuurune kasvaja.

«Inimesed lihtsalt ütlesid meile, et küll ta on naerusuine laps, kuigi tema naer oli tegelikult sootuks midagi muud. Meil oli hirm, et see ei lõpegi kunagi,» tõdes ema. Diagnoosiks osutus hüpotalamuse hamartoom, mida on tihtipeale keeruline diagnoosida, sest see on väga haruldane. Seisund võib põhjustada krampe, käitumisprobleeme, teadvuse- ja mälukaotust. Perele oli tohutu kergendus saada vähemalt oma küsimustele vastus.

«Kogu tema areng muus osas – tema kõne ja mõistmisvõime - oli imeline, aga ta lihtsalt kõkutas kogu aeg. See ei seganud teda siiski tahket toitu sööma asumast ega kõndima õppimast,» rääkis ema. Jack sai operatsioonile ligi kaks aastat pärast naeruhoogude algust – 2016. aasta juunikuus. Kasvaja eemaldamine õnnestus edukalt ning nüüd pole poisil kahe aasta vältel olnud enam ühtki naeruhoogu.

«Päev pärast operatsiooni oli lausa imelik mitte kuulda Jacki naermas. Ootasime, et ta seda teeks, kuid seda ei juhtunud. Kui kuulsime teda aega päris asja peale naermas, oli see imeline tunne,» kirjeldas ema. Pere peab nüüd täie tervise juures olevat Jacki tõeliseks edulooks ning julgustab teisigi peresid, et ka selle sündroomi puhul võib tunneli lõpus siiski valgust paista.

Populaarne

Tagasi üles