:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
Sõlmiti üleriigiline tervishoiuvaldkonna töötajate palgahuvisid kaitsev kollektiivleping aastateks 2019–2020. Alates järgmise aasta 1. aprillist on õdede tunnitasu öösel, ajavahemikus kell 22.00-06.00, 5 protsendi võrra kõrgem. Nädalavahetusel töötamise tunnitasu suureneb 10 protsenti alates 1. aprillist 2020. aastal.
Esmakordselt hakkavad õed ja hooldustöötajad saama lisatasu nädalavahetuse ja öötöö eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti lepiti kollektiivlepingus kokku, et tervishoiutöötajal on õigus saada lisaks põhipuhkusele 5-7 kalendripäeva tasulist lisapuhkust aastas. See on kaks lisapuhkuse päeva rohkem kui seni.
«Õed ja hooldustöötajad on arvukaim tervishoiusüsteemis töötav jõud, kellega patsiendid kõige enam vahetult ja intensiivselt kokku puutuvad ning seetõttu on oluline paremate töötingimuste pakkumisega ennetada õdede ja hooldustöötajate läbipõlemist,» rääkis Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet.
«Puhkepäevadel ja öösiti töötame tihtipeale perega koosolemise ja oma tervise arvel. On hea meel, et selle hüvitamise vajalikkust mõistavad ka tööandjad,» rääkisid õdede ja hooldajate esindajad Gerli Liivet ja Iivi Luik.
Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit allkirjastasid täna uue kollektiivlepingu, mis tagab tunnitasu alammäärade tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal, suurendab öötöö lisatasu, kehtestab kõrgema töötasu nädalavahetusel töötamise eest ning pikendab iga-aastast lisapuhkust. Lepiti kokku ka erialase täienduskoolituse tingimustes.
Esmatähtsaks peavad kollektiivlepingu pooled kvaliteetse arstiabi kättesaadavust kõigile patsientidele. Paremad tingimused ja stabiilsem töökeskkond motiveerivad arste ja õdesid Eestis töötama.
Tervishoiutöötajad ja tööandjad tunnustavad hea koostöö eest läbirääkimistel tervise- ja tööministrit ja haigekassa juhte.
«Läbirääkimiste kultuur on tunduvalt paranenud ja kollektiivleping muutunud tööelu loomulikuks osaks,» tõdes arstide liidu president Jaan Sütt.
«Inimestevahelised suhted on tervishoiu nurgakivi. Kollektiivlepingu läbirääkimised aga eksam, mille edukas läbimine on oluline mitte ainult osalejate, vaid ka patsientide jaoks. Olen päris kindel, et tulemus on kõigile osapooltele positiivne,» võttis protsessi kokku haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.