TAI uuring: üle 2500 HIV-i nakkusega eestimaalase pole ravil või ei teagi oma haigusest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

HIV-test.

FOTO: Ronalds Stikans / PantherMedia / Ronalds Stikans

Eestis on üle 2500 HIV-iga elava inimese, kes ei ole haigusest teadlikud või on küll diagnoosiga, kuid ei saanud mullu järjepidevat ravi. See on HIVi leviku takistamisel Eestis peamine takistus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust.

Uuringu «HIV-iga diagnoositud inimeste arv ja raviga kaasatus Eestis aastatel 2000-2017» autori, TAI nooremteaduri Liis Lemsalu sõnul on viimase kümne aasta jooksul pidevalt pöördunud ravile rohkem HIV-positiivseid inimesi, kui on leitud uusi nakatumisi.

«See näitab, et varasematel aastatel diagnoosi saanud inimesed jõuavad lõpuks infektsioonhaiguste arsti jälgimisele, kes kirjutab välja antiretroviirusravi. Järjepidev ravi võimaldab viiruse organismis alla suruda ning HIV-positiivne inimene saab elada täisväärtuslikku elu ilma märkimisväärse ohuta viirust edasi anda,» ütles Lemsalu

Tema hinnangul tuleb arstidel, sotsiaaltöötajatel ja poliitikakujundajatel ühiselt tööd teha selle nimel, et rohkem inimesi ravil püsiks ja seda ei katkestaks – ilma selleta HIV-i levikule piiri panna pole võimalik. Samuti tuleb tegeleda HIV-positiivsete diskrimineerimise vähendamisega,.

Lemsalu sõnul teeb murelikuks see, et Eestis on endiselt ligi tuhat inimest, kes ei ole teadlikud, et on viirusekandjad. «HIV testi saab tasuta teha perearsti juures, nõustamiskabinettides ja ka kiirtestimise nädala raames kaubanduskeskustes. Igaüks võiks ja peaks ennast regulaarselt testima – nii hoolid enda ja oma lähedaste tervisest ja saad ära hoida edasisi nakatumisi,» ütles ta.

Uuringust selgus ka, et Eestis on seni HIV-juhtude arvu ligi 20 protsendi võrra üle hinnatud. Kui 30 aasta jooksul on HIV diagnoositud kokku 9711 inimesel, siis isiksustatud andmeid on eri andmebaase analüüsides leida 7770 inimese kohta.

HIV Eestis 

  • 5939 HIV-diagnoosiga inimest oli Eestis 2017. aasta lõpu seisuga. 
  • 24 protsenti ehk 1831 inimest kõigist HIV-diagnoosi saanutest oli eelmise aasta lõpuks surnud. Neist 17 protsenti ei jõudnud ravile.
  • Kõige levinumad surmapõhjused olid narkootikumide üledoos ning nakkus- ja parasiithaigused. Igal aastal sureb kolm protsenti sel aastal elus olnud inimestest.
  • 40 protsenti elusolevatest HIV-positiivsetest on naised, kolm neljandikku 30-49-aastased ja 23 protsenti on viimase kümne aasta jooksul olnud vangis.
  • Kõige enam elab HIV-positiivseid Ida-Virumaal (42 protsenti) ja Harjumaal (39 protsenti)
  • 2017. aastal sai HIV-i ravi 4182 inimest, neist on elus 4090.
  • 90 protsenti elusolevatest HIV-diagnoosiga inimestest on pärast diagnoosi pöördunud ravi saamiseks arsti poole, 58 protsenti olid 2017. aasta seisuga järjepidevalt infektsionisti jälgimisel.
  • 4239 last on Eestis sündinud HIV-positiivsetele inimestele. Neist 87 protsenti peaksid 2017. aasta lõpu seisuga olema alaealised. 18 protsendil lastest on HIV-diagnoosiga mõlemad vanemad.
  • 46 Eesti last on terviseameti andmetel HI-viiruse saanud oma emalt.
  • 173 uut HIV-i juhtu on Eestis tänavu diagnoositud 23. novembri seisuga. 
  • 45 protsenti elanikkonnast diskrimineerib HIV-positiivseid. Vähem diskrimineerivad need, kel on tutvusringkonnas HIV-positiivne ning kel on paremad teadmised HIVi levikust. 

Allikas: TAI 

Populaarne

Tagasi üles