Põletikuline soolehaigus - kõrvaltvaatajale nähtamatu, ent patsiendile väga ebamugav

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kõhuvalu.

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

1.-7. detsembrini tähistatakse maailmas põletikulise soolehaiguse nädalat, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust pealtnäha nähtamatu, kuid sageli väga ebamugavate sümptomitega ja raske haigustegrupi olemusest. 

Eestis toimub patsientide toetuseks eriline valguskampaania – lilladesse toonidesse värvuvad täna Kaarsild ja Võidu sild Tartus ning terveks nädalaks Tallinna Teletorn.

Põletikulise soolehaiguse all mõeldakse täpsemalt Crohni tõbe ja haavandilist koliiti, mis on mõlemad seedetrakti põletikuga kulgevad autoimmuunsed haigused. Nende tüüpilised sümptomid on krooniline kõhulahtisus ja kõhuvalu, koliidi puhul lisaks vere- ja limaeritus pärasoolest ning Crohni tõvel kaalulangus. Mõlemad haigused kulgevad sageli korduvate ägenemistena, mis võivad kesta nädalaid, kuid või isegi aastaid. Enamasti haigestuvad põletikulisse soolehaigusesse just noored inimesed vanuses 15-35 aastat.

«Põletikulise soolehaiguse näol on tegemist nii-öelda nähtamatu haigusega, mida kõrvalseisjad ei oska sageli aimatagi. Samas võivad haiguse sümptomid kaasa tuua palju ebamugavust ja piinlikke olukordi nii tööl kui eraelus,» selgitas Eesti põletikulise soolehaiguse seltsi esimees Janek Kapper. Kampaania eesmärk on tema sõnul teadlikkuse tõstmine ja teadvustamine, et kõik «puuded» ei ole nähtavad ning kui inimene näeb hea välja, ei tähenda see alati, et ta end ka hästi tunneb.

FOTO: Rene Suburg

TÜ Kliinikumi gastroenteroloogi ja Eesti gastroenteroloogide seltsi juhatuse liikme Karin Kulli sõnul on põletikulise soolehaiguse esinemissagedus maailmas piirkonniti väga erinev ja on suurem just sotsiaalmajanduslikult hästi arenenud riikides (Taani, Rootsi, Soome) ning väiksem kehvema sotsiaalmajandusliku arenguga riikides (Rumeenia, Venemaa).

«Eestis haigestub põletikulisse soolehaigusesse igal aastal umbes 10 inimest 100 000 elaniku kohta ja haigete arv kokku on sellest 10-20 korda suurem ehk ligi 2500 inimest,» selgitas Kull. Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis haigestumus kasvanud, kuid see on oluliselt madalam näiteks Soomest, kus aastas diagnoositakse põletikulist soolehaigust 26 uuel inimesel 100 000 elaniku kohta.

Soolehaiguse tekkepõhjused ei ole tänaseni teada ja kuigi dieet ning stress võivad mõjutada sümptomite tugevust, ei ole need iseenesest haiguse põhjustajaks. Kulli sõnul arvatakse, et haigus tekib pärilike ja keskkonnafaktorite koosmõjul ning seda ei saa ennetada.

«Kahtlemata mõjutab haigus väga olulisel määral patsientide elukvaliteeti, mistõttu on ravi eesmärgiks eelkõige pikaajaliselt remissiooni säilitamine ja hoidmine. Kahjuks ei ole täna veel olemas ravimit, mis suudaks haigusest 100 protsenti terveks ravida ja seetõttu on väga oluline teadusuuringute jätkamine, mis selgitaksid põletikulise soolehaiguse tekkemehhanisme ja aitaksid välja töötada uusi ravimeid,» rõhutas ta.

Eestis kasutatakse põletikulise soolehaiguse raviskeemides üha sagedamini biomolekulidega ravi, mis mõjutab haiguste patogeneetilisi mehhanisme. Nii Kulli kui juhi Kapperi sõnul on ravi Eestis hästi kättesaadav.

«Suurim murekoht on täna aga just patsientide nõustamine ja psühholoogiline tugi,» märkis Janek Kapper. «Kuigi haigestub igas vanuses inimesi, on sageli tegemist just nooremapoolsete patsientidega, kellel on palju küsimusi – kuidas eluga peale ravi edasi minna, kuidas mõjutab ravi järelkasvu, kuidas luua suhteid või käituda piinlikes olukordades. Nõustamisega tegeleb täna aktiivselt patsiendiorganisatsioon Eesti põletikulise soolehaiguse selts, mille poole julgustan kõiki pöörduma.»

Põletikulise soolehaiguse nädala puhul valmis patsiendiorganisatsioonil koostöös ravimifirma Jansseniga esimene eestikeelne patsiendi juhendvideo, mida saab näha siit. Paljudele küsimustele leiab vastuse organisatsiooni kodulehelt.

Populaarne

Tagasi üles