/nginx/o/2011/11/25/851424t1hfafb.jpg)
Sotsiaalministeeriumist tulnud uudis, et määruse muudatus võimaldab rohkem uuringuid teha, ei tekita perearstides ülemäära optimismi.
Perearst: uuringufondi suurendamine katab vaid aastatepikkust miinust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik rõhutas intervjuus Med24-le, et lisaprotsent katab vaid aastatepikkust miinust: «Oleme aastaid rääkinud, et uuringufondi summast ei jätku ja nüüd sai asi lahenduse – lisaprotsent kataks aastatepikkust miinust.»
«Kindlasti ei tähenda see seda, et patsiendid tulevad uuringuid tahtma, kuna raha on rohkem. Pigem seda, et ressurss on nüüd reaalselt olemas ja patsientidele, kes uuringuid vajavad, on neid lihtsam ja üleüldse võimalik teha,» lisas ta.
Talviku sõnul on uuringufondi puudujääk on mitmetel põhjustel olnud aastate vältel suur probleem. «Nii nagu kogu meditsiinis, kärbiti perearstidelt pearaha kuue protsendi võrra ning selle sees on ka uuringufond. Teiseks kasvas kindlustamata inimeste arv – nende pealt perearst uuringufondi raha ei saa. Kolmandaks muutus patsientide jaoks eriarsti juurde pääsemine masu ajal keerukamaks ning palju püüti perearsti juures ära teha,» selgitas tohter.
Neil põhjustel tekkis Talviku sõnul suur miinus, mida arstid olid sunnitud katma kas muude ravivahendite arvelt või tuli patsient hoopiski tagasi saata. «Kuna uuringufondi ületanud summat ei makstud haigekassast tagasi ja arveid ei olnud mõtet esitadagi, siis polnud haigekassal ka ülevaadet, palju reaalselt raha on kulunud.»
Naise sõnul pole siin riigil midagi kiidelda – tegemist on hädapärase vajaduse katmisega, ent sellegipoolest on perearstid rõõmsad, et see võimalus üldse tekkis, sest see parandab abi kättesaadavust patsiendile.