Tee vahet: kas tavaline kohmetus või sotsiaalne ärevus, mis segab elamast

Ärevus võib viia sotsiaalsete olukordade täieliku vältimiseni. Foto: Graham Oliver / PantherMedia / Graham Oliver

Paljud on tundnud kohmetust võõrastega vesteldes. See võib olla piinlik, kuid pole midagi ebanormaalset. Kui inimene tunneb end nii ujedana, et see teeb füüsiliselt haigeks ja paneb vältima kohtumisi, sest olukord tundub liiga hirmutav, võib olla vaja professionaalset abi.

Asi pole vaid närvilisuses, sotsiaalne ärevus võib takistada täisväärtuslikku elamist. Lisaks isiklike suhete ohverdamisele, võib sellist tüüpi karjäär takistada tööelu või isegi vallandada depressiooni või alkoholi kuritarvitamise, vahendab Health. 

Sotsiaalne ärevus on inimeste igapäevaelu osa, ning vahetevahel tekib ebakindlus igaühel. Mõned tulevad sellega lihtsalt paremini toime. Kaaslase vanematega kohtumine või olulisele tööintervjuule minemine võib igaühel närvid krussi ajada. Enamik inimesi leiab viisi, kuidas ärevust maandada, näiteks läheb varem magama, väldib kofeiini tarbimist või kuulab rahustavat muusikat.

Sellistest meetoditest ei piisa, kui sotsiaalne ärevus segab inimese igapäevaelu. Näiteks kui tühistad seetõttu intervjuu või ei julge kohtingule minna, sest kardad, et ei saa vestlusega hakkama. Sellisel juhul saab ärevusest kliiniline probleem. Kui mõte, et oled tähelepanu keskpunktis ajab sind iiveldama, võib olla tegu sotsiaalse ärevusega. Paaniline hirm kriitika ees on samuti tüüpiline häire ilming. See on hirm kõrvaleheitmise, alanduse ja läbikukkumise ees ning kartus lollina paista. Isegi positiivne hinnang, näiteks autasu saamine, võib tunduda jube. See seab ootuse, mida inimene kardab mitte täita.

Ebamugavustunne sotsiaalsete situatsioonide ees tekitab kehas «võitle või põgene» reaktsiooni. See toob endaga kaasa füüsilised sümptomid: punastamise, higistamise, värinad, iivelduse, südamerütm kiireneb, hingamine sageneb ja on tunne, et pea on mõtetest täiesti tühi. Mida rohkem muretseda, seda hullemaks sümptomid muutuvad.

Selle asemel, et hirmu tekitavate tunnetega leppida, väldivad sotsiaalse ärevusega inimesed sellised olukordi sootuks. Seetõttu kipuvad sotsiaalselt ärevad inimesed olema ka eraldatud ning loobuvad suhtlemisest üleüldiselt. Psühholoogilist häiret ravitakse enamasti kognitiivse käitumisteraapiaga, mida kombineeritakse vahel ka ärevusevastaste ravimite või antidepressantidega.