Iga neljas inimene kogeb elus vaimse tervise häiret

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaimse tervise häirega inimesele tuleb tuge pakkuda.
Vaimse tervise häirega inimesele tuleb tuge pakkuda. Foto: Arturs Budkevics / PantherMedia / Scanpix

Sotsiaalministeerium alustab kampaaniat «Pole hullu», mis juhib tähelepanu sellele, et iga neljas inimene puutub elu jooksul kokku vaimse tervise häirega ja näeb seetõttu maailma omamoodi. Kampaanias õpetavad inimesed oma kogemuse põhjal, kuidas igapäevaselt erivajadusi arvestades koos paremini tegutseda.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on statistika kõnekas ja mõtlemapanev. «Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puutub iga neljas inimene mingil eluperioodil kokku kergema või raskema vaimse tervise häirega ja see on täiesti loomulik, mistõttu on igati asjakohane kampaania hüüdlause «pole hullu»,» ütles minister.

«Me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see olla tingitud füüsilisest, vahel vaimsest tervisest. Kampaania pöörab tähelepanu vaimsele eripärale, millega paljud inimesed igapäevaselt toime tulema peavad. Oma lugu jagavad ja nõu annavad mõnda vaimset eripära omavad inimesed meie endi seast,» lisas Sikkut. Ta juhtis tähelepanu, et olenemata erivajadusest ei tohi kedagi ühiskonnast ja tööelust eemale tõrjuda, vaid teema vajab märkamist, mõistmist ja müütide murdmist. 

Eesti aspergerite ühingu esimees ja raamatu «Autismi olemus» autor Kaarel Veskis lisas, et erivajaduse kõrval tuleks eelkõige mõista neuroloogilist mitmekesisust. «Inimeste anded, suutlikkus ja võimed on erinevad. Samuti nende reaktsioonid stressile, keskkonnanähtustele, elusündmustele. See on vajalik ühiskonna eduka toimimise, rikastava mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse jaoks,» sõnas ta. 

Tema sõnul tegeldakse ühiskonnas aktiivselt vähemuste inimõigustega, kuid neuroloogilise mitmekesisuse teemal kõneldakse harva. «Paljud neuroloogilise eripäraga inimesed seda ise ei teadvusta. Kui nad sellest aru saavad, siis tekib nende näol võimas jõud kaitsmaks ka neid, kes ise seda ei suuda.»

Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Lisaks Veskisele räägivad oma loo kunstnik Uku Vahur, agentuuri Mixd tegevjuht Meelis Eesoja ning ekspertnõu annavad SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Autismikooli looja Ivica Mägi.

Teavituskampaaniat «Pole hullu» rahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond ja tellija on sotsiaalministeerium. Kampaania on loogiline jätk 2017. aasta kampaaniale «Ära põe», mis andis inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende füüsilist erivajadust arvestades. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles