Esmakordselt meditsiiniloos kanti rasedus lõpuni tänu siidatud emakale, mis pärines surnud organidoonorilt.
Insulti surnud naise emakas aitas viljatul saada emaks
Vähemalt tosin last Rootsis ja USAs on sündinud tänu sugulaste vahelisele organdoonorlusele, mil viljatule lapsi soovivale naisele on siirdatud mõne elava pereliikme emakas, vahendab CNN. Esimene siirdatud emakast sündinud beebi tuli ilmale 2014. aastal. Kunagi pole reproduktiivorgan pärinenud aga juba surnud inimeselt.
Emaka saaja oli 32aastane naine, kes oli sündinud ilma emakata geneetilise mutatsiooni tõttu, ehkki ta munasarjad olid arenenud ning sisaldasid munarakke.
Mitmeid kuid enne emakasiirdamise operatsiooni läbis noor naine protseduuri, mille käidus eemaldati tema munarakud. Tulemuseks oli kaheksa embrüot, mida säilitati viljastamiseks pärast emaka siirdamist.
Emakadoonoriks oli 45aastane naine, kes suri insuldi tagajärjel. Ta sobis suurepäraselt doonoriks, kuna tal oli elu jooksul olnud kolm edukat vaginaalset sünnitust, mitte kunagi esinenud suguhaigusi ning ta O-positiivne veregrupp ühtis patsiendi omaga.
Siirdamisprotseduur vältas rohkem kui kümme tundi. Patsient jäi pärast operatsiooni kaheksaks päevaks haiglasse. Viis kuud pärast siirdamist ei ilmnenud mingeid märke, et organism siirdatud organit tõrjuks ja esimest korda elus koges ta menstruatsiooni.
Pärast seitset kuud tervise tähelepanelikku jälgimist viljastasid arstid emaka ühe embrüoga. Kümme päeva hiljem kinnitati rasedus. Peale neerupõletiku, mida raviti 32 nädala vältel, ei esinenud mingeid probleeme.
35ndal rasedusnädalal sündis keisrilõike läbi terve tüdruk. Enneaegset sündi soovitasid arstid seetõttu, et organi tõrjumist ennetavad medikamendid hakanuks lapse kasvu pidurdama. Protseduuri käigus eemaldati ka siirdatud emakas, et vastne ema saaks lõpetada immunsüsteemi kontrollivate ravimite kasutamise.