Miljonitesse ulatuvad ravikulud riigile: kui palju maksab ühe raske gripijuhu ravi?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Hospitaliseerimist vajasid enamasti eakamad ja kaasuvate haigustega inimesed, kes polnud gripi vastu vaktsineeritud.

FOTO: panthermedia.net / Arne Trautmann

Kuula artiklit

Eelmisel gripihooajal ehk 2017. aasta septembrist ja 2018. aasta maini haigestus Eestis grippi hinnanguliste arvestuste järgi 55–60 000 inimest. Haiglaravi vajas gripidiagnoosiga üle 1580 inimese. 

Vaadates raviarveid 2017. aasta septembrist kuni 2018. aasta maini, on näha, et kokku vajasid gripiga arstiabi üle 15 800 inimese, kelle ravikulude eest tasuti üle kolme miljoni euro, selgub haigekassa andmetest. Haiglaravi vajasid 1580 inimest kokku 2,4 miljoni euro eest.

Suurema osa ravikuludest moodustasid raskemad gripijuhud, mis vajasid haiglaravi. Keskmine statsionaarse ehk haiglaravi kulu inimese kohta oli 1520 eurot. Vaadates kõiki ravitüüpe ja raviliike kokku, siis on keskmine kulu 195 eurot inimeste kohta. Terviseameti hinnangul suurenes võrreldes eelmise hooajaga haiglaravi vajanud patsientide arv keskmiselt 30,9 protsenti ja intensiivravi vajanute arv 46,7 protsenti .

Gripiga seotud ravijuhte oli kokku 18 271, seal juures ravitud isikuid oli 15 831. Kõikide raviarvete hulgas on ka perearstide arved. «Kusjuures ühel isikul võib raviarveid olla rohkem kui üks. Patsient võib liikuda ühest haiglast teise, näiteks raskem haigusjuht võib liikuda kohalikust haiglast regionaalhaiglasse või paranemise puhul vastupidi,» rääkis haigekassa avalike suhete peaspetsialist Vivika Tamra. Samuti võib kiirabi viia inimese näiteks kuskile suurde haiglasse, pärast jätkub ravi aga kohalikus haiglas, seletas ta. 

Parim viis gripist hoidumiseks on vaktsineerimine

Gripi vastu vaktsineerimises jääb Eesti Euroopa Liidus viimasele kohale – võrreldes keskmise 56 protsendiga on meie vanemaealisest elanikkonnast vaktsineeritud vaid viis protsenti. Eakad ning kaasuvate haigustega inimesed satuvad tõenäolisemalt ka haiglasse ning neil võib kujuneda gripp eluohtlikuks. 

Terviseamet soovitab alustada vaktsineerimisega juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Immuniseerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik soovijad alates kuuendast elukuust.

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel:

  • koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi;
  • köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
  • vältida silmade puudutamist,
  • pesta tihti käsi.
Tagasi üles