Millised haigused võivad edasi kanduda kokkupuutel vigastatud nakatunuga?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kakluste korral, kui nakkusohtliku isiku vere sattumine silma, suhu, vigastatud nahale on oluliselt kõrgem, suureneb ka nakkusoht.

FOTO: Jamie Stead / PantherMedia / Jamie Stead

Kuula artiklit

Nakkusarst kommenteerib, millised haigused võivad edasi kanduda, kui nakkust kandva isiku veri satub vigastatud nahale või limaskestadele.   

Kadri Kõivumägi

FOTO: Erakogu

Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Kadri Kõivumägi:

Üldiselt inimesed teavad, et nakatumine nimetatud haigustesse võib toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra kaudu. Mõned on kuulnud, et jagades süstalt narkootikumide kasutamisel võib mõne nimetatud haigusega kokku puutuda ja et üheks riskitegevuseks on tätoveeringute ning augustamiste tegemine jagatud vahenditega. Samas on oluliselt vähem tähelepanu saanud antud haiguste levikuvõimalused tavakeskkonnas. 

Peamisteks vere teel levivateks haigusteks on B-hepatiit, C-hepatiit ja inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Vere teel levivad haigused võivad olla ohuks ka juhul, kui nakkust kandva isiku veri satub teie vigastatud nahale või limaskestadele (suhu, silma). Olukorrad, kus selline kontakt võib tekkida. on näiteks kontaktspordialad, vigastatud isiku aitamine või avarii. Kui eelnevate olukordade puhul on nakkusoht pigem siiski väike, siis kakluste korral, kui nakkusohtliku isiku vere sattumine silma, suhu, vigastatud nahale on oluliselt kõrgem, suureneb ka risk. 

Haigusest kõige nakkusohtlikum on B-hepatiit, mille puhul piisab nakatumiseks mikroskoopilisest verepiisast. Kuna tegemist on ka viirusega, mida ei ole võimalik välja ravida, siis nakatumise järgselt ootab inimest ees elukestev jälgimine nakkushaiguste arsti juures.

Õnneks on Eestis alates 1986 sündinud isikud B-hepatiidi vastu riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritud. Varasemalt vaktsineeriti vaid meditsiinitöötajaid ja kõrge nakatumisriskiga isikuid, näiteks kelle kodukontaktne põdes B-hepatiiti.

C-hepatiidi ja HIV puhul on nakatumisrisk protsentuaalselt väiksem kui B-hepatiidi puhul, kuid siiski ette ennustamatu, kuna risk nakatuda sõltub nakkusohtliku materjali kogusest ning sellest kui palju viirust on nakatunud isiku veres. Kahjuks enamasti ei ole teada nakkusallika haiguse seisund, mistõttu parem on riskiolukordi juba eos vältida. Kui C-hepatiidi osas on ravivõimalused olemas, siis HIV puhul sarnaselt B-hepatiidiga on tegemist elukestva nakkusega.

Mida teha, kui kellegi teise veri pritsib teile nahale, limaskestadele:

  • Oluline on seda kohta kohe loputada rohke voolava veega ning võimalusel pesta seebiga.
  • Kui nahk on terve, siis muretsemiseks põhjust pole. Kui nahk on vigastatud, siis on vajalik pöörduda kas perearsti või nakkushaiguste arsti poole.
  • Limaskestade puhul tuleb piirkonda loputada rohke veega ning mure korral pöörduda samuti arsti poole.
Tagasi üles