Kus läheb piir arstile tehtud kingituse ja altkäemaksu vahel?

Filosoofiaprofessor leiab, et tuleb kokku leppida, millal lilled, šokolaad või meepurk arstile on aktsepteeritavad ja millal peab sellest teada andma. Foto: Peter Werner / PantherMedia / Peter Werner

Millal on arstile meepurgi viimine tänu ja millal eelise ostmine, küsis Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Meditsiinieetika on viimastel aastakümnetel palju muutunud - otsustusõigus oma tervise kohta on läinud patsiendi kätte. Varem püüti haiget säästa ja info, näiteks vähidiagnoos tehti kõigepealt teatavaks perele ja lähedastele. Täna on patsient see, kes otsustab, mida ta haiguse kohta teada tahab ja kellega oma terviseinfot jagab, samuti ka seda, kas ta soovib ravi või loobub välja pakutust.

Ravist loobumise otsuse korral on arsti ülesanne siiski selgitada, mida see kaasa toob. Pole harv juhus, kui patsient ei soovi ravi, käib imearstide juures ja tuleb haiglasse tagasi märksa hullemas seisus. Inimesel on õigus oma raviteed valida, kuid otsus peaks olema teadlikult langetatud.

Ravijärjekorras kehtib võrdse kohtlemise printsiip, aga teatud erisused on ka siin kokku lepitud. «EMOs pakutakse inimestele kohest abi kriisiolukorras, lapsi peab igal juhul aitama, kui patsiendil on valud, ei jäeta tedagi ootele, aga teisalt on tähtis vältida õigusnormide rikkumist,» sõnas Sutrop, pidades silmas näiteks eelise saamiseks altkäemaksu andmist. «Korruptsiooni vähendamiseks on ülioluline vähendada ravijärjekordi,» tõi ta välja ühe põhjuse, miks inimesed hakkavad astuma meeleheitlikke samme. Aga kas kellelgi peaks olema tulenevalt oma positsioonist eelisõigus? «Vaid siis, kui nii on avalikult kokku lepitud,» ütles Sutrop. Näitena võib tuua inimesed, kellest sõltub teiste elu. Aga rõhutan, ka see tuleb enne läbi rääkida, see ei saa olla kellegi üksiku otsus,» lisas ta.

Riiklikud ametkonnad on ühiselt kirja pannud kingituste ja soodustuste hea tava, sarnane üheselt arusaadav kokkulepe peaks olema ka meditsiinis. «Inimeste tervis puudutab neid väga sügavalt ja siin on palju tänukingitusi, tahetakse arsti ja haiglat tänada. Aga millal läheb tänu üle eelise ostmiseks,» küsis Sutrop. «Leian, et me peame kokku leppima, millal lilled, šokolaad või meepurk on aktsepteeritavad ja millal peab sellest teada andma,» ütles ta.

Kokkuleppeid teevad eetikakomiteed, kuid enamike haiglate juures neid kahjuks ei ole. Erandiks on olnud Tartu Ülikooli kliinikum ja Tallinna lastehaigla. Nüüd on eetika nõukogu loomisel ka Põhja-Eesti regionaalhaigla juurde. Kuid nende eesmärgid on hetkel veidi teised – PERH-i juhtkond soovib välja töötada eetikakoodeksi, anda hinnanguid hiljuti aset leidnud eetilistele rikkumistele ja ennetada korruptsioonijuhtumeid. TÜ kliinikumi peamine ülesanne on olnud eetiliste dilemmade üle arutlemine, meedikute teadlikkuse tõstmine ja koolitused.

«Eetikakomitees kaasalöömine on ilmselgelt kasvatanud töötajate endi teadlikkust, võimet märgata eetilisi probleeme ja osata neid lahendada. Suurt rolli mängivad siin ka juhid – nende käitumine annab eeskuju, sest muidu võib juhtuda, et sõnades on kõik eetiline, aga tegelikult toimuvad asjad teistmoodi,» sõnas Sutrop.

Kuula raadiosaadet siit.