:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2018/12/10/11644604t1h3b27.jpg)
Nähes väga armast olevust, tekivad segased tunded, mis ütlevad ühteaegu, et tahad teda pigistada või lausa nahka pista ja samal ajal soovid tema eest hoolt kanda. Hiljutise uuringu järgi võib nähtus olla meie aju toimetulekumehhanism.
Teaduslik põhjus, miks tekib soov armsaid olevusi pigistada ja «ära süüa»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaatad imearmast looma- või inimlast tekib tunne, nagu tahaksid ta ära süüa või teda pigistada, kuigi sa seda kunagi ei teeks. California ülikooli erihariduse professor Katherine Stavropoulus tegi uuringu, et nähtust paremini mõista. Ajakirjas Frontiers in Behavioral Neuroscience avaldatud uuringut vahendab Big Think.
Yale´i psühholoogid andsid nähtusele nime, mille võiks eesti keeles tõlkida nunnuagressiooniks (inglise keeles cute agression). See kujutab endast pealiskaudset agressioonitunnet, mille vallandavad armsad lapsed ja loomad. Nähtus on üks düsmorfse väljenduse näide, kus inimene väljendab ühte emotsiooni, kuid tunneb samal ajal teist. Kuigi nunnuagressioonist räägitakse kui psühholoogilisest nähtusest, siis pakuti uues uuringus välja, et fenomenil võib olla ka neuroloogiline alus.
Näidates katseisikutele pilte armsatest ja vähem armsatest loomadest ja lastest, mõõtis Stavropoulus, kuidas neuronid ajus välistele stiimulitele reageerivad. Teadlane kasutas loomalaste ja täiskasvanud loomade ning inimlaste pilte, millest osadel ta suurendas näojooni, näiteks silmi, põski ja otsmikku, et neid armsamateks teha. Näidates osalejatele pilte, mõõdeti nende ajutegevust elektroodidega. Katseisikud pidid hindama, kui palju nad pilte nähes nõustusid väitega: «See on nii armas, et tahaksin seda pigistada!»
Armsate loomade pildid kutsusid reaktsiooni rohkem esile, kuid laste osas selget mustrit välja ei tulnud. Ilmnes aga, et ajul on oluline roll tunnetes tasakaalu saavutamisel. Stavropouluse sõnul on nunnuagressioon aju meetod enda maha rahustamiseks, kui tundeid tekib liiga palju. Nunnuagressiooni tunne oli tugevalt seotud sooviga armsa olevuse eest hoolt kanda. Seega toimub uuringu järgi midagi taolist: nähes armast last või looma, premeerib aju ennast nii palju, et inimene tunneb ennast tunnetest ülekoormatuna. Selleks, et uuesti tasakaal saavutada, väljendub tundele vastupidine emotsioon ehk agressioonitunne. Lõppkokkuvõttes annab see reaktsioon inimesele paremad eeldused, et armsa olevuse eest ka tegelikult hoolitseda.