Eesti perearst räägib, miks Soomes parem töötada on

Perearst leiab, et Soomes on tema töö rohkem tunnustatud.

FOTO: /

Kuula artiklit

Samal ajal nii Eestis kui Soomes töötav perearst räägib, miks ta tööandja ning patsientidena põhjanaabreid eelistab. 

Perearst Andrei Borissov, kes töötab paralleelselt nii Eestis kui Soomes, nendib, et Soomes on tal oma töös rohkem iseseisvust ning perearsti elukutse on ühiskonnas ja kolleegide seas rohkem väärtustatud, vahendab Med24.

Soome läks Borissov tööle 2005. aastal, kui Eestis ei olnud tal veel oma keskust ja arst töötas asendusarstina perearstikeskuses. Mineku põhjus oligi see, et perearst tahtis oma nimistut, aga selleks perspektiivi ei olnud. Alguses töötas Borissov Soomes terve aasta, edaspidi aga periooditi, et saaks rohkem aega kodus perega veeta. «Soomes olin esiti üllatunud, kui suur on seal perearstide vastutus ja koormus. Siiamaani aitab sealt saadud kogemus mind perearstitöös Eestis,» sõnas ta.

Kuigi perearstide palk on Soomes tõesti tunduvalt suurem, ei ole see Borissovi jaoks peamine põhjus, miks Soomes töötada. Ta usub, et ka paljude teiste Soomes töötavate arstide jaoks mitte. Arstiõpe on tema sõnul nii pikaajaline, et lõpuks on eneseteostusvajadus ja -tahtmine väga suur. Eestis, eriti peremeditsiinis, ei ole see nii lihtne. «Ma ütlen ausalt ja julgelt, et Soomes tunnen end rohkem arstina kui Eestis,» sõnas ta. Seal on vähem bürokraatiat, ei ole näiteks uuringufondi, mis arstide tööd piiraks, leiab Borissov. «Alati, kui ma Soomes küsin, kas tohin seda või teist uuringut teha, ütleb peaarst mulle, et see on minu otsus. Siin pean ma iga kuu mõtlema ja arvutama, kui palju raha on uuringufondist kulutatud,» seletas ta. 

Arstid on Borissovi sõnul Soome ühiskonnas ka tunduvalt rohkem väärtustatud. Üldarsti tööd peetakse kõige keerulisemaks, mistõttu on see hästi tasustatud ja perearsti maine parem. Seda on tunda ka patsientide ja teiste arstide suhtumisest. «Seal ei ole mul kordagi olnud juhust, et eriarst ütleks patsiendile perearsti ja tema tehtud töö kohta kehvasti. Kui eriarstil on küsimusi või pretensioone, suheldakse arstiga otse,» rääkis Borissov. Tagaselja sarjamine muudab tema sõnul arstide mainet patsientide silmis halvemaks ja vähendab patsientide usaldust.

Oluline vahe Eestis ja Soomes on ka arstide ja meditsiini kujutamisel meedias. 13 aasta jooksul, kui olen Soomes töötanud, olen ainult loetud korrad lugenud, et arstide kohta on kirjutatud midagi põhjendamatult negatiivset, nentis ta. «Ajakirjanduses on seal teaduspõhine, objektiivne ja tasakaalukas lähenemine, sest arstide head mainet tuleb ühiskonnas hoida,» leidis Borissov.

Ka patsiendid on arsti sõnul Soomes veidi erinevad, mitte oma murede ja haiguste osas, aga nad on tema sõnul distsiplineeritumad. «Kui patsient paneb endale aja, siis on väga haruldane, et ta ei tule kohale. Siin juhtub mul seda peaaegu iga päev,» nentis Borissov. «Patsiendil peab olema vastutus – kui ta paneb endale arstiaja, aga kohale ei ilmu, siis läheb arsti ja õe aeg raisku ning keegi, kes seda visiiti vajas, ei saanud seepärast tulla,» lisas ta. Ilmselt on patsiendid Soomes selles osas vastutustundlikumad ka seetõttu, et neile tehakse rahaline trahv, kui nad kinnipandud ajaks kohale ei tule, rääkis perearst. 

Suur vahe on veel selles, et Soome patsiendid võtavad arsti väljakirjutatud ravimeid väga korralikult. «Siin näen, et patsiendid võtavad ravimeid ebakorrapäraselt või jätavad üldse võtmata. Tihti selle kohta ka vassitakse. Ütlen alati selle peale, et see on teie enda tervise heaks ja vajalik teile, mitte mulle. Enamasti hakatakse siis korralikult võtma,» rääkis ta.  Soomes kehtib ka selline reegel, et üks visiit on ühe probleemi jaoks. Meil tahavad Borissovi sõnul patsiendid korraga lahendust kõikidele oma muredele, mis 15–20-minutilise visiidiga on väga keeruline.

Populaarne

Tagasi üles