Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Viirushaiguste ABC: millal jääda end koju ravima?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Haige mees
Haige mees Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Gripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valu, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Mida teha, kui oled nakatunud grippi või muusse viirushaigusesse?

Gripihaige ei ole võimeline tegema tavapäraseid toimetusi ja jääb üldjuhul voodisse, räägib proviisor Kristiina Sepp. Ta ütleb, et gripi diagnoos on tõenäoline, kui inimesel on palavik üle 38 °C; eakatel võib see olla ka madalam, 37,5 °C. Lisaks köhale-nohule tunneb inimene kurnatust, peavalu, haiglast olekut, higistab või kogeb külmavärinaid. Harvem võivad esineda hingamisraskused või kõhulahtisus. Pärast raskemate sümptomite möödumist järgneb sageli üldise nõrkuse periood. Kuiv köha võib kesta mõnda aega. 

Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist. Sepa sõnul on tõeline gripp pigem haruldane, võrreldes suure hulga gripilaadsete infektsioonidega. «Gripp on üldiselt palju ebameeldivam,» tõdeb ta.

Tee viirustel vahet

Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei lähe mööda nädalaga, vaid vaevab põdejat pikemat aega, selgitab terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustab üle saja viiruse, mis sisenevad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. «Neid eristada on väga raske – sümptomid on tihti väga sarnased,» sedastab Sadikova.

Rahvasuus silma- või kõhugripina tuntud adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid kaasneda võivad ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Samuti sage RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Aitab ainult vaktsiin

Gripiviirused levivad proviisor Sepa sõnul peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka, katsudes viirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina. Sadikova rõhutab, et kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad, sealhulgas lapsed alates kuuendast elukuust.

Muude ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu vaktsiini pole, seepärast on oluline haigestumise ennetamiseks järgida lihtsaid hügieenilisi reegleid. Vältida tuleb lähedast kontakti haigega; pesta käsi; aevastades või köhides katta suu ja nina pabertaskurätiga ning visata see kohe pärast kasutamist ära; püsida haiguse ajal kodus.

Haige põetamise kuldreeglid

«Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus,» kinnitab Sadikova. On oluline, et iga haigestunu jääks koju, magaks piisavalt, tarbiks sooje jooke, sööks täisväärtuslikku toitu. Ravimid saab vajadusel juurde osta. Haigusest tuleks informeerida perearsti. Seisundit tuleks jälgida ja võtta selle halvenemisel telefoni teel uuesti arstiga ühendust – väikelaste puhul viivitamatult.

Haiget võiks võimalusel põetada üks täiskasvanud inimene, kes peab jälgima ka enda seisundit. Riskirühma kuuluv – eakas või põdura tervisega – isik ei peaks olema põetaja. «Kui kuulud riskirühma, siis kasuta maski,» manitseb Sadikova. Jälgida võiks muutusi haige seisundis ning uurida, kuidas ta ennast tunneb. Haige seisundi kohta võib teha märkmeid, mida saad kasutada perearstiga konsulteerides või kui oled kutsunud kiirabi. Informeeri perearsti, kui kodus haigestuvad ka teised inimesed.

«Haige põetamiseks on parim viis, kui tema jaoks on eraldi tuba,» lisab Sadikova. Haigel peaksid olema elementaarsed enese eest hoolitsemise tingimused, sealhulgas pidev vedeliku tarbimise võimalus. Haigele lapsele tuleb pakkuda meelepäraseid jooke, sest kui ta ei saa küllaldaselt juua, võib tal kõrge palaviku, oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkida kiiresti vedelikupuudus. Haige voodipesu, toidunõusid ei pea pesema eraldi ega erilisel viisil. Pärast haigega samas ruumis olemist, põetamiskohal toimetamist, kokkupuutel voodipesu ja riietusesemetega on äärmiselt oluline kätepesu. Eluruume ja kööki, võimalusel ka WC-d ja vannituba tuleb regulaarselt tuulutada. Kõik ajutise haigetoa pinnad tuleb pühkida tavalise puhastusainega, kasutades selleks võimalusel ühekordset lappi või pesta see hiljem põhjalikult.

Selle, kui kaua peaks täiskasvanu viibima haiguslehel, otsustab arst. Kodus tuleks püsida kindlasti seni, kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. «Laps võib lasteasutusse tagasi tulla, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 24 tundi. Kindlasti tuleks konsulteerida oma perearstiga,» ütleb Sadikova. Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viirustest kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi – neelupõletikku, keskkõrvapõletikku, bronhiiti, kopsupõletikku jm. Proviisor Sepa sõnul võib tüsistuste tekkele viidata jätkuv köha, püsiv kõrge palavik või valu rindkeres.

Tervise turgutamine pärast haigust

Proviisor soovitab võtta D-vitamiini, mis mängib väga olulist rolli viirustest hoidumisel. Üldiseks organismi tugevdamiseks võiks teha läbi vitamiinikuuri – valida tasub preparaat, kus on sees C-vitamiin, tsink ja seleen. «Halba ei tee ka punase päevakübara ekstrakti kuur,» sõnab Sepp. Tõhusat toimet seedetegevusele ning immuunsüsteemile omavad ka probiootikumid, mis aitavad tasakaalustada soolestiku bakteriaalset keskkonda. «Heaks abivahendiks organismi tugevdamisel on ka kurkumiin ning küüslauk ja ingver kõikvõimalikul moel. Kes kardab vängelt lõhnavat küüslauku, võib proovida järellõhnata küüslaugukapsleid,» lisas Sepp. Järk-järguline füüsilise aktiivsuse juurde naasmine ja stressist hoidumine aitavad uutele haigustele vastu panna.

38 °C või kõrgema palaviku korral võta paratsetamooli, aga kui see ei aita, siis ibuprofeeni. Kui jood paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, ei tohi lisaks võtta muid paratsetamooli sisaldavaid preparaate. Imikutele ja väikelastele sobivad küünlad või siirupid.

Nohu ja ninakinnisuse korral aitab meresoolalahus.

Väikelaste jaoks, kes veel nuusata ei oska, võiks kodus olla ninaaspiraator, millega on ninast hea ettevaatlikult sekreeti eemaldada. Riietele kinnitatavaid aroomiplaastreid, mis aitavad parandada hingamist, võib kasutada alates teisest eluaastast ning abi saavad sellest ka täiskasvanud.

Kurguvalu leevendamiseks sobivad erinevad kurgukommid ja imemistabletid, mis pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet.

Lugu ilmus esmakordselt aastal 2018.

Millal kutsuda kiirabi?

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Täiskasvanu seisund on raske, kui:

  • tal on hingamisraskused
  • tal on valu või raskustunne rinnus
  • tal on äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
  • tal on tugev ja pidev oksendamine
  • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Lapse seisund on raske, kui:

  • tal on hingamisraskused
  • tal on nahk sinakas või hall
  • ta ei joo piisavalt
  • ta oksendab tugevalt või sageli
  • ta ei ärka ega reageeri millelegi
  • ta on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
  • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Allikas: Terviseamet

Tagasi üles