Terviseamet saadab erru kauaaegse epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari

1938. aastal sündinud Kuulo Kutsari pikk karjäär sai omal ajal alguse õpingutest Tartu Ülikooli arsti teaduskonnas, mille ta lõpetas aastal 1965. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Lõppeva nädalaga tõmbab terviseameti kauaaegne epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar joone alla ühele perioodile oma elus - tööle terviseametis.

Tööd riigi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel alustas dr Kutsar oktoobris 1997. aastal toonase terviskaitseinspektsiooni peadirektori asetäitjana. Aastatel 1998-1999 töötas Kutsar sama asutuse peadirektori ülesannetes ja 2002. aastast juba kui riigi peaepidemioloog.

1938. aastal sündinud Kuulo Kutsari pikk karjäär sai omal ajal alguse õpingutest Tartu Ülikooli arsti teaduskonnas, mille ta lõpetas aastal 1965. Seejärel läks ta tööle Tallinna epidemioloogia, mikrobioloogia ja hügieeni instituudi epidemioloogia osakonda vanemteadurina ja arst-stažöörina, jätkates õpinguid sama instituudi aspirantuuris.  

Enteroviirusnakkuste ja sanitaarviroloogia teemalise kandidaadidissertatsiooni kaitses Kuulo Kutsar Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna teadusnõukogu ees aastal 1971. Aastal 1972 omistati Kutsarile arstiteaduse kandidaadi kraad.

Aastad 1973 – 1992 pühendas Kuulo Kutsar Tallinna Pedagoogilise Instituudi tudengite õpetamisele ja juhendamisele.

1993 – 1994 oli ta Eesti Riigikaitse Akadeemias meditsiiniõppetooli juhataja-dotsent.

1994 – 1997 aastatel Kaitsejõudude Peastaabi Tervishoiuosakonna tervisekaitse jaoskonna ülem ja  kaitseväe peaarst.

Oma põhitöö kõrvalt töötas Kuulo Kutsar aastatel 1974 – 1988 viroloogina Vabariiklikus Sanitaarepidemioloogia jaamas ja Tallinna Merimetsa haiglas ning olnud arstiteadusliku ajakirja «Eesti Arst» teadustoimetajana. Aastatel 1998-2013 oli ta rahvusvahelise epidemioloogia ajakirja EPINORTH peatoimetaja.

90ndatel sai Kuulo Kutsar ettevalmistuse katastroofi-, ennetava- ja sõjameditsiini alal, mis päädis osalemisega kompaniiarstina rahuvalvemissioonil Lõuna-Liibanonis Norra rahuvalvekompanii koosseisus.

Pika karjääri kõrval on dr Kutsar avaldanud kuus lasteraamatut, neist tuntuimad on Mõmmikute pere lood nagu «Mõmmikute arstilkäik«, «Mõmmikute telerihaigus», «Mõmmikud hambaarsti juures» ja lugu sellest, kuidas Mõmmikute pere linavästrikupoissi ravis. Mitu lasteraamatu käsikirja on dr Kutsaril tema enese sõnul veel riiulil.

Tema sulest on ilmunud mitu sada teadusartiklit ja veel rohkem artikleid, mis on suunatud elanikkonna harimisele ja teadlikkuse kasvule nakkushaiguste ja nende ennetamise võimaluste kohapealt.

Kolleegid terviseametist soovivad dr Kutsarile teravat mõistust ja vahedat sulge veel kauaks ning loodavad, et ta on valmis kriitilistel hetkedel jätkuvalt valmis oma teadmisi ja tarkust jagama nii kolleegide kui ka kogu Eesti rahvaga.