:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
/nginx/o/2018/12/14/11655771t1hb0fc.jpg)
Suur müra ohustab enim just laste tervist, sest nad ei oska hinnata või väljendada kõvadest helidest tekkivaid ebameeldivaid emotsioone ja aistinguid.
Mürarikas keskkond tekitab lastes stressi ja võib viia käitumishäireteni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseamet juhib jõulude ja aastavahetusele pühendatud ürituste korraldajate tähelepanu vajadusele jälgida helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu taset, sealjuures tuleb erilist rõhku pöörata lasteürituste müratasemele.
Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Natalja Šubina sõnul on kõige enam ohustatud just lapsed, sest nad ei oska alati hinnata või väljendada ürituse mürast tekkivaid ebameeldivaid emotsioone ja aistinguid ega saa tõenäoliselt ruumist ka iseseisvalt lahkuda. Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel võivad ehmatavad valjud helid ja pikaaegne viibimine mürarikkas keskkonnas tekitada lastes stressi, mis hiljem avalduvad potentsiaalselt käitumis- ja keskendumishäiretena.
«Laste tervise kaitsmine on seega usaldatud täiskasvanutele. Juhime lasteürituste korraldajate tähelepanu vajadusele keskkonna helirõhu taseme nõudeid jälgida,» ütles Šubina.
Eestis tohib lastele ettenähtud ürituse helirõhu keskmine ehk ekvivalenttase olla kuni 90 detsibelli, kinodes on helirõhu soovitusliku ekvivalenttaseme ülempiir 85 detsibelli. Helirõhu maksimaaltase ei või ületada 115 detsibelli piiri. Samuti on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra, häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta kasutatakse. Avalikuks kohaks loetakse ka ehitist, ruumi või selle osa.