Hambaarst: maapiirkondades tõusev hambaravi hind sööb hüvitise väiksemaks

Aprillist tõusevad tervishoiutöötajate palgad. Foto on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Suurim takistus, miks kliinikud ei ole haigekassa hambaravihüvitisega liitunud, on liiga madal plommi hind, sõnas hambaarstide liidu juhatuse liige ja Hanzadent kliiniku juht Regina Kuningas-Ott tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Hambaravihüvitise suurus on 40 eurot, kuid seda on võimalik kasutada vaid siis, kui inimene teise poole ise juurde maksab. Erandiks on pensionärid, erivajadusega inimesed, rasedad ja väikelaste emad, kelle hüvitise suurus on 85 eurot 15-protsendilise omaosalusega. Paljud kliinikud ei ole hüvitise süsteemiga liitunud, mistõttu iga hambaarsti juures ettenähtud raha kasutada ei saa. Lihtne arvutus näitab, et kui kõik täiskasvanud hüvitise ära kulutaksid, peaks riik aastas välja käima 60 miljonit eurot. Reaalselt kulub sel aastal umbes 12 miljonit.

«Peamine põhjus, miks hüvitist ei kasutata, seisneb arsti ja patsiendi suhtes – kui neil on usalduslik suhe, siis niisama mujale ei minda. Samuti on mõne jaoks juurdemakstav 40 eurot liiga suur summa,» sõnas Kuningas-Ott.

Hambaarsti vahetus iseenesest ei ole keeruline – tuleks leida meelepärane kliinik ja arst, kuid uues kohas algab kõik nullist. Arst peab olukorra kaardistama, eelneva ravi kohta uurima, patsiendi soove ja võimalusi küsima – see maksab täiendavat raha. Nii ongi enamik patsiente jäänud oma arstide juurde, vaid üks täiskasvanu viiest on hambaravihüvitist kasutanud.

«Kõige suurem takistus, miks ei ole liitutud, on plommide hind, mis moodustab suure osa meie tööst – haigekassa maksab ühe pinna eest 26 eurot, kuid sellega ei ole võimalik kvaliteetset tööd teha,» sõnas Kuningas-Ott. Maapiirkondades on hambaravi hinnad hoopiski tõusnud ja söövad inimese jaoks hüvitist väiksemaks. Nii on taas tõestuse saanud majanduslik tõde, et turutingimustel pole võimalik määrata sama hinda Tallinna kesklinnas ja maapiirkonnas tegutseva kliiniku jaoks.

Sarnaselt proteesihüvitisele peaks ka hambaravi raha käima inimesega kaasas – ehk et hüvitist saaks kasutada just patsiendile meelepärase arsti juures. «Konkurents viib igal juhul edasi – patsient viib oma raha sinna, kus tal on parem ja mugavam, arstidel tõuseb motivatsioon veelgi paremat tööd teha,» märkis Kuningas-Ott. Kehv töö on ju kõigile nähtav – plomm on tuhm, vale värvi ja kehva kujuga.

Hammaste eest tuleb hoolitseda lapsest peale kogu elu jooksul. «Isegi kui inimesel on väga head geenid. Võrdlusena – kui teil on uhke ja vastupidav Bentley, aga te tal õli ei vaheta, ei pea auto vastu. Sama on ka hammastega – tuleb pesta ja käia hambaarstil,» sõnas hambaarst. Ta tõi välja kolm nippi, mida silmas pidada: toitu tervislikult, pese tulemuse nimel, mitte sellepärast, et nii tehakse ning külasta vähemalt kord aastas hambaarsti, sest siis on ka ravikulud väiksemad.

Kuula raadiosaadet siit.