Teadlased leidsid, kuidas silmade pilgutamine alateadlikult meie vestlusi kujundab

Silmade pilgutamine vestluse ajal võib kanda varjatud tähendust. Foto: Franck Camhi / PantherMedia / Franck Camhi

Uue uuringu kohaselt on pilgutamine visuaalne märguanne, mis mõjutab alateadlikult meie igapäevaseid vestlusi.

Keskmiselt pilgutab inimene silmi 13 000 korda päevas. See on üks sagedaseim ja ka kiireim liikumine, mida meie keha suudab teha. Pilgutuse esmane funktsioon on silmade niisutamine, kuid liigutusel on rohkemgi ülesandeid, leidis värske Hollandi uuring, vahendab Medical News Today. 

Inimesed suudavad näoilmetest tähendust välja lugeda, märgates varjatud märguandeid suu ja kulmude kujust. Hollandi Max Plancki psühholingvistika instituudi uurijad tahtsid teada, kas pilgutamine võib samuti vestlusele mingit tähendust lisada. Kui üks inimene räägib, vastab teine noogutuste ja nö verbaalsete noogutustega ehk häälitsustega, nagu: «mhm». Inimesed kipuvad vestluse ajal ka üksteisele silma vaatama. Hiljutise uuringu autorid usuvad, et pilgutamine kannab alateadlikku sõnumit. Nende teooria järgi mõjutab pilgutuse pikkus inimeste käitumist vestlemisel.

Eksperimendi jaoks kasutasid teadlased virtuaalreaalsust. Osalejad rääkisid avatariga, mis käitus virtuaalse kuulajana. Avatar küsis osalejatelt küsimusi ja osalejad vastasid. Kuulates noogutas avatar vastustele, nagu teeks seda ka inimene reaalses vestluses. Osade vestluste ajal olid avatari silmapilgutused lühikesed, teistes pikemad. Osalejate endi sõnul ei tundnud nad pilgutuste vahes mingeid muutusi. Alateadlikult paistsid nad aga seda märkavat. Kui avatari pilgutused olid pikemad, olid osalejate vastused lühemad. Teadlased usuvad, et pikem pilgutus võib tähistada mõistmist.