Salapärase kroonilise väsimuse taga võib olla organismi eripära

Krooniline väsimus võib muutuda nii tõsiseks, et inimene ei suuda enam voodist tõusta.

FOTO: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Antonio Guillen Fernández

Kuula artiklit

Liiga entusiastlik immuunsussüsteem võib olla kroonilise väsimuse sündroomi käivitaja, seda aga ainult haiguse algstaadiumis. 

Kui väga tundlik immuunsüsteem seisab silmitsi haigusega, võib see põhjustada pikaajalist väsimust, mis jääb püsima ka peale infektsioonist tervenemist, leidsid Londoni King Kolledži teadlased oma uuringus, vahendab Science Alert

Teadlased tõestasid esimest korda, et inimestel, kel on soodumus kroonilise väsimuse sündroomi laadseks haiguseks, on liiga aktiivne immuunsussüsteem, nii enne kui ka haiguse ajal.

Miljoneid mõjutav haigus

Kroonilise väsimuse sündroom on müstiline haigus, millele ei ole vaatamata selle kurnavale mõjule selgitust leitud. Põhiliselt iseloomustab sündroomi seletamatu väsimus ning krooniline haigus muutub vahel nii tõsiseks, et patsiendid ei tee muud peale magamise. Kuigi arvatakse, et sündroom mõjutab 17 miljonit inimest üle maailma, on see siiani vähe uuritud ja mõistetud. Hetkel ei ole haiguse diagnoosimiseks ega raviks kindlaid meetmeid ning olenemata selle olemasolu näitavatest tõenditest, on paljud arvamusel, et sündroom on täielikult psühholoogiline.

Kuna pole selge, millal kroonilise väsimuse sündroom tekib, vaatasid uurijad unikaalset mudelit, mis imiteeris sündroomi peamist sümptomit, väsimust. Uurijad värbasid 55 kroonilise C-hepatiidiga patsienti, kellele anti ravimit Interferon alpha. See on selle haiguse puhul levinud ravim, mis võib tekitada immuunsüsteemis samasugust reaktsiooni nagu võimas infektsioon - ehk põhiliselt panna immuunsüsteemi ülereageerima.

Üliaktiivne immuunvastus jättis püsiva väsimuse

Jälgides osalejaid enne, ravi ajal ja pärast seda, leidsid teadlased 18 inimest, kes ei taastunud normaalselt – neil tekkis püsiv väsimus. Enne ravi ei erinenud nende patsientide väsimuse tase teistest patsientidest. Raviga alustades, muutus nende väsimus tõsisemaks ning kestis kuid. Tõenäoliselt oli selles süüdi üliaktiivne immuunsussüsteem, arvasid uurijad. Kõigil 18 patsiendil leiti suurem immuunvastus enne ja ravi ajal. Uurimustulemustes leiti, et mõne inimese immuunsüsteem on altim infektsioonidele liiga tugevalt reageerima ning see omakorda võib tekitada püsivat väsimust.

Üllatav oli aga see, et kuus kuud peale ravi saamist oli liigne immuunvastus kadunud, kuid mõned patsiendid kannatasid ikka kroonilise väsimuse all. Vaadates neid patsiente, leidsid uurijad midagi ebatavaliselt sarnast. Kroonilise väsimusega patsientide ja tervete osalejate immuunsüsteemides polnud märgatavat erinevust.

Tuleb välja, et kui kroonilise väsimuse sündroom on juba jõudnud tekkida, ei ole immuunsüsteemis enam mingeid tuvastatavaid erinevusi. See võib olla ka üks põhjus, miks sündroomi on nii raske varastes staadiumites märgata ja diagnoosida - kui märkame, et midagi on valesti, on paljud nähtavad märgid juba kadunud.  

Populaarne

Tagasi üles