Toitumisteadlane selgitab: kellele on supertoidud tegelikult kasulikud?

Goji-marju peetakse supertoiduks.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuula artiklit

Kas usute, et veiseaju süües paraneb teie ajutegevus või et männiõietolmu süües tõuseb seksuaalne võimekus? TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert teeb selgeks, kas iga väidet supertoitude kohta tasub uskuda.

Supertoidud on toidud või toiduained, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante, kõrgekvaliteetset rasva või valku ja muud kasulikku, kaasa arvatud probiootilisi baktereid. Neile omistatakse tervist parandavaid omadusi, olgu nendeks südamehaiguste või pahaloomuliste kasvajate riski vähendamine, kaalulangetamine, eluea pikendamine või isegi seksuaalse võimekuse suurendamine.

Sõna «supertoit» on ligi sada aastat vana. Harvardi teadlaste uurimuste kohaselt mainiti seda esimest korda I maailmasõja ajal, kui United Fruit Company reklaamis banaane supertoiduna, sest need olid odavad ja sisaldasid palju vajalikke toitaineid. Banaane soovitati süüa hommikul koos helvestega, lõunal salati sees ja õhtul praetuna liha kõrvale. Banaanide populaarsus tõusis veelgi, kui teadusajakirjades avaldati artikleid sellest, et banaanid aitavad ravida diabeeti ja tsöliaakiat. Paljud emad USA-s hakkasid oma lastele andma banaane kui põhitoitu.

Teave supertoitudest levib ruttu

Erinevus praegusega on see, et iga kuu ilmuvad uued supertoidud, mis levivad internetiajastul kiiresti üle maailma ja sellega kaasneb toote läbimüügi märgatav suurenemine. Turu-uuringu agentuuri Mintel andmetel suurenes maailmas 2015. aastal «supertoidu» ja «superjoogi» nime kandvate toodete läbimüük lausa 36 protsenti, kusjuures liidriks oli USA.

Huvitav on mustikate tõusmine superstaariks selle sajandi alguses. Nimelt finantseeris USA valitsus 1991. aastal uurimusi, kus määrati erinevate toiduainete antioksüdantide võimekust elimineerida vabu radikaale. Antioksüdandid vähendavad vabade radikaalide kahjustavat toimet rakkudele ja seega ka pahaloomuliste kasvajate riski. Koostati ORAC andmebaas, mille tipus olid mustikad. Aastail 1998-2006 suurenes mustikate tarbimine USA-s kaks korda. 20 aastat hiljem andmebaas eemaldati, sest varasemalt määrati antioksüdantide võimekust katseklaasikatsetes, kuid hilisemad kliinilised katsed inimestega andsid vasturääkivaid tulemusi. Vaatamata sellele suureneb mustikate tarbimine USA-s aasta-aastalt kuni tänapäevani.

Tänavu on eriti populaarsed hernevalk, vetikad (spiruliina), ingver, kurkum, kikerhernes, matcha (jaapani roheline tee), kinoa ja teised iidsed teraviljad, tšiiaseemned, aga ka külmpressitud pähkliõlid, arbuusiseemned. Viimaseid soovitatakse süüa röstituna või idandatuna ja sellega pidi kaasnema kaalulangus.

Supertoitude kõrval müüakse ka superjooke, millest meilegi on tuntud teeseenejook ja peedimahl. Viimaste aastate müügihitiks on kujunenud probiootilised veed, mis sisaldavad peale vee veidi puu- või köögiviljamahla või püreed ja rikkalikult probiootilisi baktereid. Seda fermenteeritakse kaks päeva. Probiootiline vesi sobib joogiks kõigile, kuna on meeldiva maitsega, sisaldab vähe suhkrut. Eriti soovitatakse seda laktoositalumatuse korral, aga ka pärast antibiootikumide kuuri seedekanali normaalse mikrofloora taastamiseks.

Riikides on elanike supertoitu suhtumine erinev. Kõige rohkem hinnatakse seda USA-s, kus populaarsed on avokaado, kapsas, kurkum, mustikad, lillkapsas, kookos. Soomes hinnatakse puhtast loodusest korjatud mustikaid, pohli, jõhvikaid, astelpaju, nõgest. Põhjanaabritel on ka üks kummaline supertoit, milleks on männi õietolm, mis sisaldab üle 200 toitaine. See pidavat tugevdama immuunsüsteemi ning alandama vereseerumi kolesteroolitaset.

Toitumine olgu mitmekesine

Paljude maade toitumispetsialistid suhtuvad eksootilistesse supertoitudesse kriitiliselt. Soome professor Maria Heinoseni arvates ei ole Tiibetist pärinevates goji-marjades midagi, mida ei saa mustikatest ja porgandist. Briti teadlaste arvates on sama tervislik süüa õunu ja apelsine kui kalleid eksootilisi vilju. Harvardi teadlased aga kinnitavad, et mitmekülgne tervislik toit on parem kui mõne supertoidu ahmimine.

Supertoidud ja joogid on valdavalt siiski tervislikud, kuid on selge, et see termin on kasulikum toote müüjatele ning nii mõnedki nende tervisealased väited ei ole piisavalt tõestatud. Enne kui ostate mõne kalli eksootilise supertoidu, vaadake pigem üle oma elustiil, harjumused ja toidulaud. Toituge mitmekülgselt ja tervislikult, eelistage eestimaiseid mitmevärvilisi puuvilju, marju ja köögivilju ning tehke üks mõnus jalutuskäik.

Populaarne

Tagasi üles