Kiirabi saadeti välja kinnise nina peale, häirekeskuse sõnul oli tegu abivajajaga

Endine kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Kuido Nõmm avaldab oma Facebooki kontol pahameelt tühistel põhjustel tehtud väljakutsete üle. Häirekeskus põhjendab kiirabi saatmist abivajaja aitamisega.   

Nõmm postitas oma sotsiaalmeedia kontole pildi patsiendi kaebustest, kellele kutsuti eile kiirabi kinnise nina tõttu ning avaldas pahameelt kiirabi ressursside raiskamise üle. 

«Et kui kusagil keegi imestab, miks kiirabi eluohtlikus seisundis haige juurde ei tule, siis teadke – kiirabi tegeleb raskete hingamishäirete raviga – näiteks ninakinnisusega, nagu juuresolevalt pildilt näha. Ja see ei ole mingi erand, selliseid mitte abi vajavaid sõite jagub igale brigaadile valve jooksul mitmeid,» kirjutab Nõmm. 

Nõmm lisas, et kuna eile olid Tartus ja läheduses kõik kiirabiekipaažid hõivatud, saadeti lähim brigaad Viljandist. «Kujutate ehk ise ette, mis seisus on raskes seisus haige, kui tema juurde Tartusse jõuab läbi lumetormi kiirabi Viljandist,» kirjutas Nõmm, kes lisab, et küsimus pole (ainult) inimese saamatuses, aga riigi võimetuses oma strateegilist ressurssi ohjata. «Kui kõik kiirabid tegelevad nohu raviga, siis kes läheb appi kõritursega või krampides lapsele, elustama spordisaali, appi avariis vigastatud perele?» küsis Nõmm.

Abivajaja helistas kiirabisse kolm korda

Häirekeskuse sõnul tehti kõik võimalik, et inimene saaks murele lahenduse ilma kiirabita. «Abivajaja helistas häirekeskusesse kolm korda ning palus abi seoses kehva enesetundega, mis oli tingitud tema hinnangul sellest, et tal oli nina kinni olnud juba kolm nädalat,» rääkis häirekeskuse meditsiinilise korralduse ja valmisoleku talituse juhataja Margit Kallas. Tema sõnul selgitasid häirekeskuse töötajad välja helistaja mure põhjused ning esimesel kahel korral suunati abivajaja perearsti nõuandetelefonile 1220.

Kahjuks sealt saadud nõuanded soovitud tulemusi ei andnud ja abivajaja probleem jäi lahenduseta, sõnas Kallas. Selle peale helistas ta häirekekusesse kolmandat korda ja palus, et kiirabi tema olukorda kontrolliks. Häirekeskuse töötaja soovitas inimesel pöörduda perearsti poole, kuid tema ootus oli, et kiirabitöötajad teda aitaksid. «Meie hinnangul kasutasime ära kõik võimalused, et inimene saaks leida abi ilma kiirabita, kuid kuna tema hinnangul need ei toiminud, vajas ta kiirabi. Häirekeskuse eesmärk on inimesi aidata, kui nad vajavad abi. Antud juhul seda ka tehti,» leidis Kallas.

Kiirabi Viljandist Tartusse

Tartu juhtumi puhul tuleb arvestada tänase töökorraldusega, mille aluspõhimõte on see, et kõrgema prioriteediga sündmustele reageerib lähim vaba kiirabibrigaad, rääkis Kallas. Antud juhul oli tema sõnul selleks lähimaks vabaks kiirabibrigaadiks Tartu Ülikooli kliinikumist Viljandisse tagasiteel olnud Viljandi kiirabibrigaad. Viis minutit hiljem vabanes Põltsamaa kiirabibrigaad ja kutse Viljandi brigaadile tühistati, sest vabanenud brigaad jõudis abivajajani kiiremini, seletas Kallas sündmuste käiku. «Kriitilises olukorras on oluline, et abi jõuaks abivajajani võimalikult kiiresti ja seda ka häirekeskus antud hetkel logistikat korraldades tegi,» kommenteeris Kallas.