Pikaajaline suukuivus võib põhjustada tõsiseid tervisemuresid

Põletikulised igemed võivad olla põhjustatud ka rasedushormoonidest.

FOTO: Philippe Ramakers / PantherMedia / Philippe Ramakers

Pikalt kestnud suukuivus tuleb luubi alla võtta, sest tavaliselt hakkab see igapäevaelu üsna märkimisväärselt segama, kirjutab perearst Kati Paal Med24-s.

Suukuivust on esinenud lühiajaliselt igal inimesel, näiteks seoses stressi, ärevuse, närvilisusega. Kui aga kaebus püsib pikemat aega, on see inimese jaoks väga ebamugav. Suukuivus võib viia tõsiste tervisemuredeni ning olla omakorda viide mõnele kroonilisele haigusele.

Sülje põhiülesanne on hoida suu limaskest niiskena, lisaks on süljel tähtis roll seedeprotsessides, tänu süljele kaitstakse hambaid ja suu limaskesta kahjustuste eest, pidurdub bakterite paljunemine suus, tänu süljeeritusele on võimalik toitu närida ja neelata ning tunda toidu maitset.

Suukuivusele viitavad lagunevad hambad, suu limaskesta ärritus (haavandid, kandidoos), halb hingeõhk, keele hellus/valulikkus (põletav tunne keelel), ebatavaline (näiteks metalli-) maitse suus, raskused eemaldatavate proteeside kandmisel, ebamugavustunne kõnelemisel, söömisel ja neelamisel.

Patsiendid pöörduvad abi otsima harilikult siis, kui süljeeritus on vähenenud poole võrra võrreldes tavapärasega. Diagnostilised küsimused suukuivuse korral võiksid olla järgmised:

  • Kas teil on raske süüa kuiva leiba või küpsist, ilma et jooksite peale vedelikku?
  • Kas rääkides hakkab suu kiirelt kuivama?
  • Kas tunnete vajadust niisutada oma suud ka öösiti?
  • Kas hambad tunduvad kuivad ja karedad?

Pikalt kestnud suukuivus on halb, sest põhjustab hammaste lagunemist (kaaries), periodontaalsete haiguste teket, haavandeid, keelelõhesid, seeninfektsiooni, igemeprobleeme, maitsemeele muutust, põletikke, unehäireid, pidevat janutunnet, kaalulangust ja lõpuks isegi toitainete puudust.

Tavalisemad suukuivuse tekkepõhjused on ravimite kõrvaltoimed, süljenäärme haigustest põhjustatud probleemid või mõni süsteemne haigus. Kõige suurem on suukuivuse esinemissagedus vähipatsientide seas – ligi kolmandik neist kurdab suukuivuse üle, kuna kemoterapeutikumid ning pea- ning kaelapiirkonna kiiritusravi võivad kahjustada süljenäärmeid ja vähendada sülje produktsiooni.

Suukuivuse tekkerisk on suurem naistel (seostatakse niigi loomupäraselt väiksema süljesekretsiooniga) ja eakamatel – suukuivuse üle kurdab ligi kolmandik üle 65-aastastest. Vanusega süljesekretsioon otseselt ei vähene, küll aga suureneb vanusega krooniliste haiguste ja tarvitatavate ravimite hulk, mille kõrvaltoime võib olla suukuivus.

Loe lugu täismahus Med24 portaalist.

Populaarne

Tagasi üles