Ainult kaltsiumist luuhõrenemise ennetamiseks ei piisa

Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Osteoporoos ehk luuhõrenemine ja sellest tingitud luumurdude teke on probleem eelkõige vanemaealiste hulgas nii Eestis kui ka mujal maailmas. Osteoporoosi põdevate inimeste hulk kasvab järjest kogu maailmas.

Osteoporoosi ennetamine peaks algama juba väga varajases elustaadiumis ning põhiline rõhk on tervislikel eluviisidel, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgiakeskuse õde Kaie Õunpuu Med24-s. Need on mõõduka intensiivsusega füüsiline aktiivsus, õues ning päikese käes viibimine, piisava enegia saamine toidust (jälgides menüü mitmekesisust), piimatoodete suurem tarbimine ning karastus-, energia- ja koolajookide väiksem tarbimine, hoidumine kahjulikest harjumustest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine).

Juba raseduse ajal (tulevase lapse huvides) peaks naine hoiduma kahjulikest harjumustest, elama tervislikke eluviise järgides ning võimaluse korral toitma imikueas last rinnapiimaga, mitte kunstsegudega. Iga tegur eraldiseisvana ei mõjuta luutihedust nii palju kui nende koos toimimine.

Ehkki luu mineraalset tihedust kujundavad paljud toitained, peetakse neist kõige olulisemateks D-vitamiini ja kaltsiumi. D-vitamiini puudus on suur probleem üle maailma, esinedes nii lastel kui ka täiskasvanutel. D-vitamiin soodustab oluliselt kaltsiumi ja fosfori imendumist soolestikust ning defitsiidi korral häirub mõlema elemendi ainevahetus.

D-vitamiin on rasvlahustuv, mistõttu talletub ülemäärane kogus organismi rasvadepoodes. Selleks, et saavutada parim kaltsiumi mineraliseerumine luustikus noorukieas, on vajalik suur kaltsiumi imendumisvõime terve puberteediea jooksul. Selleks on aga vaja piisavas koguses D-vitamiini.

Olulisimad luukoe ehitusmaterjalid on aga kaltsiumisoolad (hinnanguliselt 99 protsenti organismis leiduvast kaltsiumist asub luudes ja hammastes). Pidev kaltsiumipuudus põhjustab luumassi vähenemist. Suurem kaltsiumivajadus tekib murdeeas intensiivistunud kasvu tõttu, mil luustik täiendab isukalt oma kaltsiumireserve ning õige toitumine on väga oluline. Piim on kõige parem kaltsiumiallikas. Lisaks on täheldatud, et just piimavalk, mitte lihavalk, avaldab luutiheduse suurenemisele positiivset toimet. 

Mida vanemaks saadakse, seda vähem juuakse piima ning rohkem karastusjooke. On leitud, et need, kes lapseeas sagedamini piima tarbivad, teevad seda tihti ka täiskasvanueas. Oluline roll laste harjumuste kujunemisel on vanematel ja nende tarbimiskäitumisel. Need, kel esineb laktoositalumatus, peaksid kaaluma laktaasilisandite  kasutamist või  tarbima hapendatud piimatooteid (jogurt, keefir, hapupiim, hapendatud pett).

Siiski peab toidumenüü olema mitmekesine, et ei tekiks teiste mineraalainete ega vitamiinide puudust. Samuti peab toidust saadav energiahulk olema piisav. 

Loe lugu täismahus Med24 portaalist.