Need haigused röövivad eestlastelt enim eluaastaid

Südame-veresoonkonna haigused ja pahaloomulised kasvajad on Eestis peamised eluea lühendajad.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuula artiklit

«Kõige rohkem eluaastaid kaotame südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Need on järgmise kümnendi jooksul prioriteetsed valdkonnad, kus paremate tervisenäitajate saavutamine tooks positiivse muutuse kogu rahvastiku tervises,» ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

«Eesti inimeste eluiga on viimasel kümnendil oluliselt pikenenud, paraku ei ole samas tempos kasvanud tervena elatud eluaastad. Suur osa Eesti inimestest kogeb elu jooksul terviseprobleeme, mis piiravad igapäevaseid tegevusi ja tööelu, vähendavad inimeste aktiivset osalust ühiskonnas ja mõjutavad eluga rahulolu. Lisaks süveneb nii sooline, piirkondlik kui hariduslik ebavõrdsus tervises,» sõnas Koppel.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020-2030.  Arengukava seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste eeldatavat eluiga ja tervena elatud aastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises.

Arengukava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2030 mitmete oluliste tervisenäitajate paranemine:

  • tõsta eeldatavat eluiga meestel enam kui 4 aasta võrra (78 eluaastani) ja naistel ligi 2 aasta võrra (84 eluaastani);
  • tõsta tervena elatud aastaid meestel 7,5 aasta võrra (62 aastani) ja naistel 4 aasta võrra (63 eluaastani)
  • vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, et mitte üheski Eesti maakonnas ei oleks inimeste eeldatav eluiga Eesti keskmisest enam kui 2 eluaastat lühem;
  • vähendada hariduslikku ebavõrdsust, et eeldatava eluea erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneks ning ei oleks suurem kui 6 eluaastat (praegu on vahe 8,6 aastat).

Koppel rõhutas, et ühiselt seatud eesmärgid on saavutatavad vaid koostöös kõigi partneritega. «Paremad tervisenäitajad pole eesmärk omaette. Tervisesse panustamine on investeering, mis aitab kasvatada nii inimeste heaolu kui ka majandust, konkurentsivõimet ja tootlikkust. Vajame selleks nii valitsus-, era- kui ka kolmanda sektori, kogukondade ja kõigi ühiskonnarühmade ühiseid jõupingutusi,» lisas ta.

Kavandatav arengukava hakkab koosnema kolmest programmist:

  • tervist toetatavate valikute programmis käsitletakse valikuid, mida inimene oma harjumuste ja elustiili kujundamiseks saab või peaks saama ise teha;
  • tervist toetava keskkonna programmis keskendutakse tervisemõjudele, mis tulenevad meid ümbritsevast elukeskkonnast, sealsetest keemilistest, füüsikalistest ning bioloogilistest riskidest ja teguritest;
  • inimkeskse tervishoiu programm keskendub võimalustele tagada inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed, senisest enam integreeritud tervise- ja sotsiaalteenused.

Arengukava koostamise käigus on toimunud kohtumised huvigruppide ja partnerite esindajatega. Kokku on olnud arengukava koostamise protsessi kaasatud esindajaid enam kui 30-st organisatsioonist, teiste hulgas patsientide, arstide, arstitudengite, õdede, psühholoogide ja psühhiaatrite, ettevõtjate ja kaupmeeste, keemiatööstuse, toiduainetööstuse, apteekrite ja proviisorite, terviseedendajate, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajad.

Septembris läbis arengukava avaliku konsultatsiooni, lisaks toimuvad oktoobrist kuni jaanuarini kõikides maakondades üle Eesti maakondlikud arutelupäevad kohalike omavalitsuste juhtide, kogukonnaliidrite ja kohalike tervisemeeskondadega.

Populaarne

Tagasi üles