:format(webp)/nginx/o/2018/08/24/11311063t1h7eff.jpg)
9. veebruarist 2019 käivitub Eestis ja EL riikides (k.a. Norras ja Šveitsis) ravimi ehtsuse kontroll. Kõik Euroopas toodetavad retseptiravimid hakkavad kandma unikaalset identifitseerimistunnust. Ravimite ehtsuse kontrollimiseks on juurutatud üleeuroopaline süsteem, mis koondab teavet kõigi ravimite turvaelementide kohta.
«Kõik Eestis tegutsevad jaeapteegid, haiglaapteegid ja hulgimüüjad peavad alates 9. veebruarist ühinema ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga ning olema valmis serialiseeritud ravimipakendeid kontrollima. Alates sellest hetkest toimub ravimit patsiendile müües või näiteks haiglas kasutusele võttes pakendil oleva unikaalse koodi kontroll, mille järel kood deaktiveeritakse ning seda koodi uuesti kasutada ei saa,» selgitas Ravimite ehtsuse kontrolli SA (REKS) juhatuse esimees Raul Mill.
Tänavu novembrist algas Eestis võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemi piloteerimine valitud Benu ja Apotheka apteekides, Magnum Logistics OÜ hulgimüügilaos ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA haiglaapteegis.
«Kogu süsteemi testimine toimub piloodi ajal pärisravimitega, et süsteem «päriselus» läbi testida, võimalikud tehnilised vead üles leida ning kõrvaldada. Lisaks tehnilisele testimisele on oluline läbi mängida vajalikud tööprotsessid ning võimalikud stsenaariumid. Näiteks seda, kuidas peab toimima apteek või hulgimüügifirma, kui ta ravimit müües selle ehtsust kontrollib, kuidas turvaelemendi deaktiveerib ning keda ja kuidas teavitab, kui on võltsingu kahtlus,» kirjeldas Mill. Tegemist on oluliste detailidega, mis hakkavad turvamärgisega ravimite müümisel või üldsusele väljastamisel senisest erinema.
Ravimite ehtsuse kontrollimise peamine põhjus on ehtsate ravimite eristamine võltsravimitest. Aastal 2014 sulgas Interpol Havoscope andmetel võltsravimitega seonduvalt 16 603 veebilehte. Kümnepäevase aktsiooni käigus tuvastati 8,4 miljonit ühikut võltsravimit.
Võltsravimite kontrollimise süsteemi rakendamise on tinginud asjaolu, et hetkel ei sisalda Euroopas müüdavate retseptiravimite pakendid turvaelemente, mistõttu võivad ehtsate ja võltsravimite pakendid näida ühesugused. Samuti on võltsravimid üha paremini kättesaadavad – neid on võimalik osta retseptita ja sageli müüakse neid ka odavama hinnaga.
WHO andmetel sureb igal aastal võltsravimite tõttu maailmas ligi miljon inimest ja iga kümnes madala või keskmise sissetulekuga riigis müüdav ravimipakend on võltsitud või ebakvaliteetne. Hinnanguliselt kasvab võltsravimite osakaal kümme protsenti aastas. See on aga reaalne oht inimeste elule ja tervisele. Praegune võltsravimite kohta käiv statistika on vaid juhuslike operatsioonide käigus avastatu tulemus.
«Kuivõrd ühtset kontrollisüsteemi pole senini olnud, ei tea tegelikult keegi täpselt võltsravimite leviku ulatust. Kindel aga on, et see arv on kindlasti suurem, kui seda senine juhuslikult leitud statistika on suutnud tuvastada,» tõdes Mill.
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)