Tunne ära: mis vahe on vistrikul ja mädapaisel?

Vistrik. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tüütu punetav punn kehal rikub tuju ja langetab enesekindlust. Millal on tegu aga vistriku ning millal mädapaisega, millele ei tasu küüntega kallale minna?

Kui tahad mädapaiset ja vistrikku efektiivselt ravida, on oluline neid üksteisest eristada, kirjutab Reader’s Digest. Põhiline erinevus seisneb selles, kuidas kumbki neist moodustub. Mädapaise kerkib üles siis, kui Staphylococcus aureus nimeline nahal pesitsev bakter satub naha alla ning tekitab seal põletiku. See juhtub tihtipeale siis, kui nahka on vigastatud ning bakterile loodud selleks pääsetee, näiteks putukahammustuse, sisselõike või sissekasvanud karva kaasabil. Vistrik tekib aga naha liigse rasu, surnud naharakkude ning Propionibacterium nimelise bakteri koosmõjul. Nii vistrikke kui ka mädapaiseid võib leiduda tervel kehal, ent viimased tekivad sagedamini niiskemates kehapiirkondades nagu kaenlaalused, tagumik ja reitevaheline ala.

Kui vistrikud ülejuhul suuremaks ei muutu, siis mädapaised võivad see-eest ajaga minna punasemaks ja tursuda, sest täituvad mädaga. Paise on surve all, kuniks see lõpuks lõhkeb ja mädast tühjaks jookseb. Mädapaise jaoks aseta selle peale riidetükk (näiteks käterätik), mida on leotatud kuumas, ent mitte keevas vees. Hoia seda paise peal 10-15 minutit korraga ning niimoodi 3-4 korda päevas. Põletiku vähendamiseks võib võtta ibuprofeeni. Kui paise sooja kompressi mõjul lõhkeb, lase sel tühjaks voolata ning desinfitseeri sooja vee ja antibakteriaalse seebiga. Seejärel kata paise õrnalt plaastriga, et takistada sinna bakterite sattumist.

Soe kompress võib leevendada ka vistriku punetust ja põletikku, ent efektiivsem on seda kuivatada apteegist saadavate, näiteks salitsüülhapet sisaldavate vahenditega. Vistrikulise naha hooldusrutiini võiks kuuluda näo pesemine spetsiaalse näohooldusvahendiga kaks korda päevas. Näonahka võiks koorida õrnatoimelise koorijaga kord nädalas, et eemaldada poore ummistavad surnud naharakud. Nägu, vistrikke ega mädapaiseid ei maksa katsuda pesemata kätega, sest nii soodustad nahal bakterite ja infektsioonide levikut.