Mõjukas põhjus, miks tasub pähkleid enne söömist leotada

Pähklid. Foto: Panther Media / Scanpix / Roman Tsubin

Leotamine on väga vana Aasiast pärit toiduvalmistamise viis, mis annab pähklitele looduslikult sarnased tingimused, et seemned ja pähklid saaksid aktiveeruda ning ensüümide toel taimeks areneda.

Inimese jaoks aitab leotamine deaktiveerida seedimist ärritavaid ühendeid ning teha toitained organismi jaoks kergemini kättesaadavaks, kirjutab tervisliktoitumine.ee.

Lihtsustatult öeldes on ensüüme kahte tüüpi: seedeensüümid, mis aitavad kehas toitu osakesteks lagundada ning metaboolsed ehk ainevahetuse ensüümid, mis tegelevad kehas energiatootmise ja organismi puhastamisega.

Pikaajalisem leotamine neutraliseerib pähklitest antitoitained ehk ühendid, mis takistavad kehal toitaineid kergemini omastada. Pähklite ja seemnete leotamisaeg on väga erinev - keskmisest tugevamaid pähkleid (mandlid, metspähklid, Kreeka pähklid, makadaamiapähklid jt) on hea leotada 7–12 tundi, kuid India pähklitele sobib neljatunnine leotamine, kuna need on hästi pehmed. Leotatud pähklitest saab väga palju maitsvaid toite valmistada, samas saab neid edukalt niisamagi süüa, kuna need muutuvad leotades mõnusalt krõmpsuks.

Metspähkli ehk sarapuupähkli rasvasisaldus on üle 50 protsendi ning enamiku sellest moodustavad monoküllastumata rasvhapped. Selline rasvhappeline koostis on küll energiaküllane, kuid aitab kergemini moodustada hemoglobiini, langetada kolesteroolitaset ning teha kahjutuks vabu radikaale.

Metspähklis leidub hulk B-rühma vitamiine ja rohkesti E-vitamiini, andes 100 grammi söömisel 89 protsenti soovitatavast päevasest E-vitamiini kogusest. Lisaks sisaldavad metspähklid veel taimseid valke ja mineraalainetest palju vaske.

Vaata ka leotatud pähklitega retsepti Tervisliktoitumine blogist.