Sel aastal üritatakse lõvihüppeid mitmetes terviseteaduse valdkondades. Sealhulgas edendatakse usinalt võimalust hakata kasutama siirdamiseks 3D prinditud organeid.
Uus süda 3D printerist? Saa teada, mille kallal töötatakse meditsiinis usinalt aastal 2019
«See aitaks organidoonorluse valdkonda oluliselt. Igal aastal ootab 100 000 inimest organit. Leidub ainult 16 000 doonorit, nii et selline võimalus oleks imeline,» vahendab CBS doktor Tara Narula uusaastaennustust.
Kuidas organite printimine käib? Kui inimene vajab uut südant, tehakse organist magnetresonantstomograafia ja selle põhjal luuakse täpne struktuur, mille välja printimiseks kasutatakse «tinti», mis koosneb inimese enda rakkudest ja biolagunevatest ainetest. Printimise struktuurielementidena kasutatav materjal laguneks aegamööda ja alles jääks originaaliga sarnanev süda. «Idee on selles, et organ sobiks ideaalselt su kehaga, sest selle kujutis tuli sinust endast ja välistatud oleks ka organi ära tõukamine, sest «tint» koosneks su enda keharakkudest. Arvame, et selline organi siirdamise võimalus on olemas viie kuni kümne aasta pärast, ja põis võib olla esimene organ, mida sel moel kasutatakse," sõnas Narula.
3D printimist kasutatakse juba puusaliigeste operatsioonidel kulunud luuosade välja vahetamisel.
Akuutne müeliit
Viimase nelja aasta jooksul on olnud tõusuteel akuutne müeliit. Ehkki haigestunud on selle aja jooksul ainult 491 inimest, eelkõige lapsed, siis tagajärjed on selle eest jubedad – halvatus ja isegi hingamisvõime peetumine.
See algab nagu tavaline külmetus, aga järgneb nõrkus jäsemetes, nägemis- neelamis- ja kõneprobleemid. Mõnel juhul lapsed paranevad, aga paljudel juhtudel on sel laostavad tagajärjed, nii et teadlased on võtnud nõuks lahendada haiguse tekke ja raviga seotud teadmatuse.
Geenmuudetud beebid
Hiina teadlane He Jiankui vapustas maailma mullu uudisega, et sündisid muudetud geenidega lapsed ja arutelu geneetilise parendustöö üle jätkub. Teadlaste arvamus kaldub doktor Narula sõnul olema üsna ühiselt, et teadus pole veel siiski piisavalt arenenud, et välistada teadlaste poolt esile kutsutud geneetiliste muutustega kaasnevad võimalikud vead.