Enamik spetsialiste on arvamusel, et terves kehas on terve vaim. Siiski on tudengitel vahel keeruline oma keha ja vaimu eest parimal viisil hoolitseda, eriti eesootaval eksamiperioodil.
Psühholoogid õpetavad: kuidas eksamiärevust leevendada?
Eksamite tegemisse teadlikult suhtudes peaksid kohandama oma elustiili nii, et oleksid eksamite saabudes parimas võimalikus kehalises ja vaimses vormis, kirjutavad üliõpilaspsühholoogid Sharipha Gaibova ja Lea Nagirnaja TÜ ajakirjas Universitas Tartuensis.
Oluline on märgata eksamiärevust juba varakult. Sellest annavad märku liiga suured ootused, liigne muretsemine, kiirustamine, õppimise poolelijätmine, viimasele minutile jätmine ja ka kehalised kaebused. Kuidas aga eksamiärevust ohjeldada?
Eksamite pärast muretsemise tavalisim põhjus on tunne, et ollakse halvasti valmistunud. Muretsemiseks kulunud aeg on aga mahavisatud aeg. Kasuta seda hoopis selleks, et õppida.
Ole värske õhu käes ja tee sporti. Kuigi õppimiseks kulub palju aega, ära loobu spordist. See on üks parimaid stressi maandamise vahendeid.
Eksamiärevusest üle saamiseks aruta kursusekaaslastega, mida tasub õppida, ja küsi nõu õppematerjalis olevate pisiasjade kohta. Ühel on meeles üks, teisel teine – nii ei pea alati ise kõike materjalidest otsima.
Aruta kellegagi oma tundeid eksamite pärast. Alati on abiks, kui tead, et sa pole üksi.
Kui eksamil olles tundub, et pea on täiesti tühi, aitab rahulik ja sügav hingamine. Võid silmad korraks kinni panna ja mõelda end mõnda meeldivasse paika – see aitab rahuneda. Sisenda endale: olen rahulik ja saan hakkama. Enesesisendusel on suur jõud.
Ära mine paanikasse, kui eksamil saab aeg otsa ja õppejõud tuletab meelde, et jäänud on viimased minutid. Selle ajaga jõuad veel palju kirja panna. Kirjuta nii, nagu teeksid märkmeid, või pane kirja valdkonnad, millest oleksid tahtnud veel kirjutada – võid selle eest ikkagi mõne punkti saada. Kirjuta seni, kuni pead töö ära andma.
Lõpetuseks: püüa ennast eksamite suhtes positiivselt häälestada. Tea, et sa suudad!