Millega on tegu, kui lõhnataju läheb rändama?

Lillelõhn. Foto: Robert Przybysz / Panthermedia / Scanpix

Kuulmise, nägemise ja haistmise kaudu suudame ümbritsevat maailma tajuda. Mida peavad tundma aga need, kel on mõne haiguse või allergia tagajärjel tekkinud krooniline ninakinnisus, mis raskendab lõhna tundmise?

Enamike imetajate jaoks on lõhnataju kriitilise tähtsusega, kirjutab Harvardi terviseblogi. Kuigi inimesed suudavad elada ka ilma lõhna tundmata, on nii mõneski uuringus viidatud, et puudulik lõhnataju mõjutab negatiivselt elukvaliteeti ning võib inimese isegi tõugata depressioonini. Lõhnad hoiatavad nii inimesi kui loomi ka ohu eest, näiteks suitsuhaisu tundmine sunnib meid põgenema ning kasvõi riknenud toidu aroom peletab eemale, et me seda süües kõhuhäda ei saaks.

Igapäevaelus on lõhnad tihtipeale seotud ka emotsioonidega, näiteks elukaaslase parfüümi või vanaema küpsetatud pannkookide lõhn võib mälus püsida aastakümneid ning kutsuda esile tugevad mälestused ja tunded. Lisaks määrab toidu lõhn suuresti selle, kuidas see maitseb. Kui inimese lõhnataju on puudulik, ei pruugi ta suuta toidust rõõmu ega naudingut tunda, vaid sööb lihtsalt nälja peletamiseks. Kuna suur osa sotsiaalsetest tegevustest leiab aset restoranides, kohvikutes ja baarides, siis pole ka imestada, miks napp lõhnataju võib tekitada võõrandumise tunde.

Arvatakse, et lõhna tajumise häire mõjutab 19 protsenti üle 20-aastasest elanikkonnast ning veerandit üle 53-aastastest. Lõhnade tajumine sõltub miljonite närvirakkude tööst, mis asuvad kaitstuna ninaõõnes. Tegelikkuses on tavaline, et need närvirakud surevad ja taastoodavad end terve eluea vältel. Organism on võimeline ka pärast ninavigastust end ise ravima, kuid alati ei pruugi see olla täielik. Lõhnataju häirumine on sagedamini tingitud ülemiste hingamisteede nakkustest, peavigastusest, kroonilisest sinuiidist ja kahjuks ka lihtsalt vananemisest. Lõhnataju kadumist on seostatud ka Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning vähkkasvajatega.

Sinuiidi tüsistusena tekkinud lõhnatajuhäire ravis on tehtud viimasel ajal edusamme. Olukorda võib parandada ka operatsioon, mis leevendab takistust ninaõõnes. Sinuiidi ravi on sageli pikaajaline ning lõhnataju kõikumine on üsna tavaline. Samas on vaevaline nende ravi, kelle haistmispuudulikkus on tekkinud peatraumast, hingamisteede nakkusest või vananemisest. Lõhnataju paranemine pärast haigust võib halvemal juhul võtta aastaid ning olla järk-järguline, mistõttu on inimesel raskusi muutuste tajumisel. Keeruline on ette ennustada, kui suur paranemislootus inimesel on, ent kui aasta jooksul on toimunud positiivseid muutusi, siis on loota ka täielikku lõhnavõime taastumist.

Kui koged lõhnataju püsivaid muutusi, võiksid pöörduda arsti poole. Harvadel juhtudel võib muutunud haistmismeel olla seotud teatud kasvajate või neurodegeneratiivsete haigustega. Need vajavad korrektset diagnoosi ja ravi.