Gripi levik kahekordistus, enim satuvad haiglasse lapsed

Gripp tabab praegu just väikelapsi. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Jõulunädalal grippi haigestumine peaaegu kahekordistus, kõige rohkem on haigeks jäänud ning haiglaravi vajanud lapsed. 

Aasta viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2524 haigestunut, neist 47,5 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet. Kinnitust leidis  210 gripijuhtu, mis on ligi kaks korda enam kui perioodil 17.-23. detsember registreeritud 109 gripijuhtu.

Seni kaks nädalat järjest tõusnud arsti poole pöördunute üldarv vähenes viimasel nädalal peaaegu kolmandiku võrra. Selle põhjuseks peab amet koolivaheaega ning pühi, mil inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole.

Samas jätkas kasvamist grippi haigestunute arv. Viimase kahe nädala jooksul grippi haigestunute arv on neljakordistunud. Enamus gripijuhtudest kinnitati laboratoorselt haiglate EMO-des ning patsiendid lubati koju, sest nende seisund ei vajanud haiglaravi. 

Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on terviseameti hinnangul hooaja algusele iseloomulik. 44 protsenti laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest olid kuni 15-aastaste vanusegrupis, 35,7 protsenti olid tööealised vanuses 20-64 ning viiendik vanemaealised. Lapsed haigestuvad reeglina esimesena ning põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemaealiste haigestumine grippi on sageli seotud tõbiste laste eest hoolitsemise või nendega koos viibimisega. Kahjuks vajavad just vanemaealised enim haiglaravi.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripiga haiglasse sattunud 128 patsienti, neist üle 79 protsendi on olnud lapsed. Terviseametile laekunute andmete põhjal on gripi tõttu intensiivravi vajanud viis inimest vanuses 34–64 eluaastat, kõik kuulusid riskirühmadesse.

Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on gripihooajal väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised. 

Tihti põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Teisest küljest raskendab ta ise enda terviseseisundit, kuna püstijalu põdemisel on suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Terviseamet soovitab gripi leviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõne haigustunnuse (köha, kurguvalu, nohu) korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad eakad inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.