Naise aastatepikkune väsimus osutus narkolepsiaks

Silmadest paistab väsimus hästi välja.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Noor naine vaevles aastaid päevase unisuse käes, millele arstid ei suutnud konkreetset selgitust leida.

Kujutle, et nii koolis, tööl kui ka autoga sõites pead nägema tohutut vaeva, et silmi lahti hoida. See kirjeldas pikalt väga hästi 27-aastase inglise kooliõpetaja Jessica Scaggsi elu, vahenddab Reader’s Digest. Naine hakkas märkama keskkooli ajal, et ta on pidevalt unine ning tunneb lihasnõrkust. Kuigi sümptomid pidanuks kahtlust äratama, ei teinud Scaggs neist esialgu erilist numbrit. «Pidasin neid oma ajutrauma järgseks mõjuks. Käisin küll arsti juures, kuid mul raviti nagunii teisi vigastusi, mille sain õnnetusse sattudes, ja need olid prioriteediks. Läks mööda juba mitu aastat, kuid väsimus ja lihasnõrkus olid visalt alles ka siis, kui muud vigastused olid paranenud. Seega hakkasin mõtlema, kas midagi muud võiks lahti olla,» kirjeldas ta.

Ülikoolis läks naise kurnatus aga hullemaks – pärast hommikusi loenguid ta magas enamiku aja päevast. Lihasnõrkus oli aga arenenud nii kaugele, et naine võis keset linnatänavat lihtsalt kokku kukkuda. Suured raskused auto juhtimisel tekkisid tal siis, kui ta oli juba kooli tööle läinud. «Hakkasin end roolis unisena tundma ja see hirmutas mind. Kohe, kui mainisin seda oma perearstile, viis ta selle kokku mu lihasnõrkuse sümptomiga ning saatis mu unespetsialisti juurde narkolepsia testi tegema,» rääkis Scaggs.

Narkolepsia on neuroloogiline haigus, mille peamiseks sümptomiks on kontrollimatu lühiajaline unevajadus. Inimese ööuni on sel puhul tihtipeale häiritud ning ta tahab päeval palju magada. Narkolepsiaga võib kaasneda ootamatu lihastoonuse nõrkus. Hinnanguliselt usutakse narkolepsia esinevat maailmas umbes kolmel miljonil inimesel.

Pärast uneteste diagnoositigi naisel narkolepsia. «Tundsin kergendust, et mul oli lõpuks konkreetne diagnoos, kuid kiire uurimistöö näitas, et narkolepsiat pole just väga palju uuritud ning seda ei saa välja ravida. See oli minu jaoks hirmuäratav ning mul võttis kaua aega, et seda aktsepteerida,» tõdes Scaggs. Nüüd hoiab ta haiguse sümptomeid ravimitega kontrolli all, kuid vajab siiski märksa rohkem und kui tavainimene.

«Isegi ravi abil tunnen, et tööl püsimine nõuab kogu mu olemasoleva energia. Ma pole suutnud säilitada sotsiaalseid suhteid kõigiga, kellega seda sooviksin. Õnneks on mul toetav elukaaslane, kes on minuga kogu selle aja olnud, kuid tean, et temalgi on mu suure unevajaduse tõttu keeruline,» avaldas naine. Ta soovitab pidevat päevast unisust kogevatel inimestel kindlasti selle põhjus välja uurida, sest vähemalt olukorda leevendav abi on olemas.

Populaarne

Tagasi üles