Veresoontekirurg Veronika Palmiste hinnangul ei ole paljud inimesed jätkuvalt loobunud uskumast, et veenilaiendite vastu aitab imekreem või -plaaster, mistõttu kordab ta üle veenilaiendite kohta käivad põhitõed.
Kirurg lükkab ümber veenilaienditega seotud müüdid
Veenilaiendid jäsemetel ei ole eluohtlik seisund - see konkreetne haigus ei põhjusta jalast ilmajäämist, kirjutab Palmiste sotsiaalmeedias. Isegi kui kellegi tuttaval või naabril või vanaisal on tehtud gangreeni tõttu amputatsioon, siis see ei ole seotud varem sellel jäsemel olnud veenilaienditega.
Kirurg paneb südamele, et veenilaiendid on krooniline haigus, mis tähendab, et kõik meditsiinilised soovitused on mõeldud haiguse paremaks kontrolli all hoidmiseks, mitte tervistumiseks. Kahjuks ei ole veel leitud määret või tabletti, mis olemasolevad veenilaiendid kaotaks ning pärsiks uute tekkimist.
Veenilaiendid ei pruugi olla vanainimeste haigus, vaid esimesed veenilaiendid võivad tekkida puberteedieas - iga hormonaalne kõikumine põhjustab täiendavalt veenilaiendite tekkimist. Veenilaiendid ei ole ainult naistel, vaid ka meestel, kuid nemad pööravad sellele tõenäoliselt vähem tähelepanu.
Palmiste sõnul jääb lõviosa veenilaienditest kosmeetiliseks probleemiks, kuid sellegipoolest võib lasta neid korrigeerida, et inimene ei peaks oma «triibuliste» jalgade tõttu end halvasti tundma. Sellisel juhul on tähtis, et nii patsient kui ka korrigeerimist läbiviiv arst oleksid eesmärgis enne kokku leppinud.
Samas tekib mõnikord veenilaiendist krooniline venoosne puudulikkus, mis võib viia halvasti paraneva haavandini. Sel juhul soovitab kirurg lasta võimalikult palju veenilaiendeid korrigeerida varakult, juba kosmeetilises faasis.
Palmiste märkis ühe levinud müüdina veel seda, et veenilaiend ja tromboos ei ole üks ja sama asi. Veenilaiendite olemasolu ei tähenda seda, et inimesel on kõrgendatud risk veenitromboosi tekkeks. Samuti ei korrigeerita veenilaiendeid selleks, et tromboosi ei tekiks.