Keskerakondlasest ortopeed: ravijärjekordi leevendaks vaid lisaraha

Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ravijärjekordi vähendab lisaraha, sõnas Elva haigla nõukogu liige, Keskerakonna nimekirjas kandideeriv Peeter Laasik tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Laasiku sõnul, kes ise on erialalt ortopeed, on kogu arstkonna jaoks kõige olulisem kvaliteedi tõus. «Meie töö peab olema tulemuspõhine, et patsiendid saaksid tervemaks või vähemalt ei läheks nende olukord halvemaks. Tulemuse mõõtmiseks on eri variante, kuid see peab muutuma patsiendikesksemaks, kus olulisel kohal on elukvaliteedi uuringud, mis maailmas on väga levinud,» sõnas ta. Näiteks pool aastat või aasta pärast protseduuri või haigusjuhtu saadetakse koju küsitlusleht, mille täitmisel selgub, kui maksimaalselt hästi inimene igapäevaelus toime tuleb.

Vaeslapseks Eesti meditsiinisüsteemis peab Laasik taastusravi. «Juba Riigikontrolli viis aastat tagasi tehtud auditist selgus, et põlve või puusaproteesi paigaldamise järel saab taastusravi õigel ajal 20 protsenti patsientidest, kuid olukord on siin pigem halvenenud - valdkond on väga alarahastatud,» lisas ta.

Keskerakonna valimisprogrammi järgi tuleb viie aasta jooksul tervishoidu 300 miljonit eurot lisaraha. «Haigekassa rahastamise muutmine oli põhimõtteline otsus, kuid tõsi on, et patsiendid ei saa sellest summast lisateenuseid väga palju juurde,» tõdes Laasik. Üle poole lisarahast haigekassale katab neid teenuseid, mida enne korraldas riik ise - näiteks hakkas haigekassa rahastama kiirabiteenust. Kohustustustest vaba lisaraha, millega ravijärjekordi lühendada, oli eelmisel aastal 34 miljonit - paraku vaid kaks protsenti haigekassa eelarvest.

Teine lubadus on ravijärjekordade lühenemine. Laasiku hinnangul on olukord erinev mujal Eestis ja Tallinnas, kus tõepoolest patsiendid tiirlevad kolme haigla vahel ja panevad ennast igale poole kirja. «Riski maandamise üheks tööriistaks on digiregistratuur, mis Tallinnas teatud efekti omab. Aga samas ütlen oma kogemusest, et kui inimene ei saa tulla, siis ta üldjuhul helistab, mitte ei jäta teatamata, seetõttu ma ei usu, et suurim probleem on mitteilmumine ja augud arsti töögraafikus,» sõnas Laasik. Reaalselt vähendab tema hinnangul järjekordi siiski vaid raha juurde andmine.

Marika Tuus-Laulu Riigikogu puldist avaldatud seisukohta, et perearst ei peaks olema iseseisev ettevõtja, Laasik päriselt ei jaga. Olulisem on perearstide ühinemine tervisekeskustesse, kus saab ruume ja aparatuuri otstarbekamalt jagada.

Keskerakonna valimisloosung «Õiglane tervishoid kõigile» tekitab ka küsimuse, kas see tähendab, et ravikindlustus peaks kehtima kõigile. «Minu jaoks on see põhimõtteline küsimus, kas sotsiaalmaks on jätkuvalt garantii, mille tõttu loobutakse ümbrikupalgast? Praegu oleme mõelnud, et igale inimesele peaks olema tagatud abi esmatasandil ehk kindlustusprintsiip jääks,» rääkis Laasik.

Uuringufirma Praxis arvutuse kohaselt oleks vaja igale inimesele kindlustuse tagamiseks juurde leida 80 miljonit eurot. «Probleem on ka selles, et ei ole olemas konkreetseid kindlustamata gruppe – palju on loomingulisi inimesi, ettevõtjaid, kellel on OÜ, projektipõhised tasu saajad. Usun, et kui kindlustussüsteem muutub paindlikumaks, tekib ka maksuraha juurde ja kõigile kindlustuse tagamine ei maksaks enam nii palju,» sõnas Laasik.

Alates tänasest kuni Riigikogu valmisteni räägivad «Patsiendiminutites» oma partei valimisprogrammist erakondliku kuuluvusega saatekülalised, kes ise ka tervishoiusüsteemis töötavad.

Kuula raadiosaadet siit.