Pooled täiskasvanud panevad endale selle vale diagnoosi. Kas ka sina?

FOTO: Luis Louro / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Rohkem kui kümnel protsendil Ameerika Ühendriikides elavatest täiskasvanutest on toiduallergia, kuid peaaegu topeltarv inimesi arvab ekslikult, et see kimbutab ka neid, leiti Northwesterni Ülikoolis tehtud uuringust.

Teadlased leidsid, et 19 protsenti uuringus osalenud inimestest arvas, et neil on toiduallergia. Inimeste sümptomite lähemal uurimisel selgus, et tegelikult on ainult 10,8 protsendil olnud veenvaid märke sellest, et tegemist on päriselt allergiaga.

«Liikvel on palju väärarusaamu, mis puudutab organismi reageerimist toidule,» ütles uuringut juhtinud teadlane dr Ruchi Gupta. Tema sõnul oletavad inimesed liiga kergekäeliselt, et nende toidu söömisele järgnenud sümptomid on märk allergiast. Tegelikult võib põhjus peituda hoopis milleski muus.

Päris allergiaga inimestel reageerib immuunsussüsteem valkudele, mis teatud toitudes esinevad. Need reaktsioonid võivad mõnikord olla väga tõsised, põhjustades näiteks eluohtlikke hingamisraskusi või suurt vererõhu langust. Seetõttu on väga oluline, et inimene saaks õige diagnoosi.

«Mõnikord inimesed mõtlevad, et mis vahet seal on? Kui toit teeb mu enesetunde halvaks, siis ma lihtsalt väldin seda,» ütles dr Wayne Shreffler. «Aga inimesed, kel on tõepoolest allergia, peavad teatud toidud oma menüüst täielikult elimineerima – soovituslik oleks, et nad teeks seda professionaali juhendamisel. Samuti peaks olema neil retsept ravimile, mis aitab allergilise reaktsiooni puhul,» lisas ta.

Shreffleri sõnul võib teatud toitude vältimine olla väga keeruline, seetõttu ei peaks allergiata inimesed seda asjatult tegema.

Millised teised asjaolud võivad põhjustada toiduga seotud hädasid? Üks võimalus on toidutalumatus – näiteks raskused laktoosi seedimisega. Erinevalt allergiatest ei puutu toidutalumatuse puhul asjasse immuunsussüsteem. Toidutalumatuse puhul on probleem seedetraktis – näiteks mõne ensüümi puudus, mis muudab teatud toitude seedimise raskeks.

Mõnel juhul on tegemist hoopis näiteks oraalse allergia sündroomiga. See juhtub näiteks siis, kui õietolmuallergiaga inimene sööb toitu, milles on õietolmule sarnased valgud – tavaliselt on selleks toores puu- või juurvili. Sümptomiteks on sügelus suus või kurgus, samuti paistetus huulte ümber. Reaktsioon ei ole eluohtlik, sageli on abi sellest, kui inimene küpsetab toiduainet enne söömist.

Kuigi 19 protsenti uuringus osalenud inimestest arvas, et neil on toiduallergia, siis ainult 10,8 protsenti on söögi tagajärjel vaevelnud sümptomitega nagu nõgestõbi, neelu ahenemine, huule või keele paistetus, oksendamine, hingamisraskused või südame pekslemine.

Krampe ja kõhulahtisust ei arvestatud toiduallergia sümptomitena, sest need on suurema tõenäosusega toidutalumatuse sümptomid, kirjutab Web MD.

Päriselt toiduallergia käes kannatavate inimeste seas tekitasid allergilist reaktsiooni enim koorikloomad (3%), sellele järgnesid piimaallergia (1,9%) ja pähkliallergia (1,8%).

Populaarne

Tagasi üles