37aastane Amanda on elanud vähidiagnoosiga juba kaks aastat.
«Endometrioosset vähki põhjustab osaliselt suur ülekaalulisus. Nii et tunnen, et tegin seda endale ise. Või võib-olla on see mu karistus oma keha kuritarvitamise eest,» ütleb Amanda ja pisarad veerevad mööda ta põski.
Amanda tunnistab, et mõtleb juba üles ärgates pitsa tellimisele. «Üritan endale aga öelda, et ma seda ei teeks. Söön siis hoopis juustu ja kreekereid, ning tavaliselt tellin lõpuks ikka pitsa,» tunnistab ta. Pärast seda sööb ta ära taldrikutäie browniesid. Seejärel tuleb töölt koju ema ja Amanda kinnitab keha ka tema seltsis. «Jumal seda teab, kui palju kaloreid see on, »sõnab Amanda.
«Mind tabavad need hetked, mil küsin, mis juhtus, kuidas ma olen siia välja jõudnud!?»
Kuuendas klassis hakkas Amanda öösiti õgima. Isa ei lubanud teda õhtul perega sööma, sest Amanda sõnutsi oli ta juba siis «tülgastav». Neiu ootas, kuni isa oli magama läinud, seejärel hiilis toast välja ja asus tegema külmiku kallal laastetööd. «Sõin kõike, mida leidsin.»
Hüppeline kaalutõus tuli viimastel kooliaastatel. Esimesse tundi minnes ei silmanud ta ühtegi istumiseks sobilikku tooli ja küsis õpetajalt luba selle toomiseks. «Ta ütles kõikide ees, et kui sa ei saa istuda laua taga nagu normaalne inimene, võid istuda täna põrandal. Lihtsalt lahkusin koolist ega tulnudki enam tagasi.»
Abi saamiseks pöördus Amanda saatesse «Family By The Ton».