Kõhugaasid kimbutavad? Põhjused, miks see nii on

Kõhuvalu ja -gaasid. Foto: Alice Day / PantherMedia / Scanpix

Kõhupuhitus ja –gaasid on tegelikult normaalne igapäevaelu osa. Kui need muutuvad aga liiga sagedaseks ja põhjustavad ebamugavust, tuleks välja selgitada, mis neid tekitab.

Leidub teada-tuntud toite, mis võivad suurema tõenäosusega kõhugaase tekitada. Samas on teisigi selliseid toiduaineid ning muid tegureid, mis võivad soodustada gaaside teket. HuffPost teeb ülevaate, mis on peamised kõhupuhituse ja –gaaside põhjustajad.

Laktoositalumatus. Gaasid on tüüpiline laktoositalumatuse sümptom. Huvitaval kombel väheneb vanusega organismi võime laktoosi lõhustada. Seega kui seedesüsteemis on palju laktoosi ning selle lõhustamisega jäädakse hätta, lõpetavad bakterid seedeprotsessi ning see tipneb gaaside, puhituse, kõhuvalu või isegi kõhulahtisusega. Kui need hädad näivad tekkivat pärast piimatoodete tarbimist, tasub proovida mõneks ajaks neist loobumist ja vaadelda, kas said probleemist lahti.

Gluteenitalumatus. Arvatakse, et hinnanguliselt 1-2 protsenti maailma elanikkonnast kannatab gluteenitalumatuse all. Sel juhul vallandavad gluteeni sisaldavad toidud kehas põletikureaktsiooni ning kahjustavad peamiselt soolestikku. See põhjustab kõhulahtisust, puhitust, gaase ja isegi muid tõsiseid terviseprobleeme. Leidub neidki, kes on gluteenile hoopis allergilised. Ka eeldatava gluteenitalumatuse puhul tasub proovida lühiajaliselt gluteenivaba dieeti, diagnoosi saab aga analüüsidega kinnitada arst.

Neelasid õhku. Gastroenteroloogide hinnangul võib puhitust ja gaase tekitada ka pelgalt see, kui organismi on pääsenud palju liigset õhku – näiteks söömise ajal rääkides, kõrrest juues või nätsu närides.

Sõid teatud toite. Marineeritud ja kääritatud toidud-joogid hoiavad gaaside põhjustajana esikohta. Kui neid toite on su menüüs palju, peaksidki tegema muudatusi oma toidulaual. Organism lihtsalt eritab neid seedida püüdes rohkem gaase. Gaase tekitavad ka ristõielised köögiviljad nagu lehtkapsas, brokoli ja lillkapsas, samuti on gaasides süüdi oad. Kõhupuhitust soodustavad aga karboniseeritud joogid.

Kõht on kinni. Paljudel juhtudel eritub rohkem kõhugaase neil, kel esineb krooniline kõhukinnisus. Seda seepärast, et keha üritab kogu söödud toitu kääritada ja lagundada, et see sooltest lõpuks välja pääseks. Kui inimene ei joo piisavalt vett ega söö kiudaineid, on seedesüsteem aga pinge all ning kõhukinnisus ja gaasid osutuvadki sagedasteks kaaslasteks.

Sööd liiga kiiresti. Kontrollimatult õgides satub samamoodi kehasse liigset õhku ning toitu ei närita korralikult läbi. See raskendab seedimist ning soodustab puhitust kui ka gaase.

Muutsid järsult menüüd. Toidulaua tervislikumaks muutmine on küll alati hea mõte, kuid järsud muudatused toitumises võivad samuti tekitada gaase ja puhitust. Keha vajab pakutuga harjumist, eriti kui hakkad näiteks senise kööögiviljade vältimise asemel neid järsku sööma 6-7 portsjonit päevas.

Lisaained toidus. Kõhugaasides võib süüdi olla ka rohke suhkrualkoholide (ksülitool, sorbitool, maltitool, inuliin) tarbimine. Neid lisatakse aina enam näiteks jäätistele ja valgutoodetele. Suhkrualkoholid ei imendu organismis kuigi hästi ning võivad soolestikus käärima minna, mis põhjustabki gaase ja puhitust.