Kikerherned vähendavad toidus peituvate säilitusainete mõju

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kikerherned sisaldavad ka foolhapet, mangaani ja on head kaaliumi, raua, magneesiumi, vase, tsingi ja B-grupi vitamiinide allikad.
Kikerherned sisaldavad ka foolhapet, mangaani ja on head kaaliumi, raua, magneesiumi, vase, tsingi ja B-grupi vitamiinide allikad. Foto: Z Jan / PantherMedia / Z Jan

Kikerhernestes peituv mineraal aitab kehas kahjutuks teha paljudes toitudes sisalduvaid säilitusaineid sulfiteid.  

Kikerherned on herneste ja ubade järel populaarsuselt kolmas kaunvili maailmas. Need sisaldavad rohkelt taimset valku, mineraal- ja kiudaineid. Kikerhernes sisalduvad kiudained aitavad tasakaalustada veresuhkrut ning langetada kolesteroolitaset, kirjutatakse blogis Tervislik Toitumine.  

Lisaks aitab kikerhernestes sisalduv mineraal kehas sulfiteid kahjutuks muuta. Sulfitid satuvad meie toidulauale tihti: neid kasutatakse säilitusainena veinides, lihatoodetes ja salatites. Sulfiteid sisaldavad toidud võivad tekitada peavalu ja allergiat ning panna südame kloppima.

Soodustavad seedimist

Samuti aitavad kikerherned erituda seedemahladel, soodustades seeläbi seedetegevust. Kikerherneste glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et nad täidavad hästi ja pikaks ajaks kõhtu. Kikerherned sisaldavad ka foolhapet, mangaani ja on head kaaliumi, raua, magneesiumi, vase, tsingi ja B-grupi vitamiinide allikad. Kauniviljades sisalduv raud on mitteheemne erinevalt loomsetes toiduainetes sisalduvast heemsest rauast. Mitteheemne raud imendub paremini koos C-vitamiiniga, mistõttu võiks kaunvilju süüa koos C-vitamiini sisaldavate toitudega. C-vitamiini sisaldavad rohkelt näiteks astelpaju- ja kibuvitsamarjad.

Kikerherned täiendavad hästi köögivilja- ja teraviljaroogasid. Samuti võib neid lisada salatitesse, hautistesse ja suppidesse. Kikerhernestest on võimalik teha määret, valmistada kotlette, karrisid ja vürtsikaid kikerhernepalle ehk falafele.

Kikerhernejahu on madala glükeemilise koormusega ja gluteenivaba

Kikerhernejahu saab kasutada kastmetes, küpsetistes, paneerimisel. Jahu on madala glükeemilise koormusega ning kiudaineterikas. Kikerhernejahu võib valmistada kas tooretest või röstitud kikerhernestest. Veega segatud kikerhernejahu on muna taimne aseaine ja sellest saab valmistada ka erinevaid tainaid, mittekerkivaid saiu ja kooke. Kikerhernejahu on gluteenivaba ning seda saavad kasutada ka need, kellel gluteeni tarbimisega probleeme.

18. sajandi lõpus kasutati Euroopas jahvatatud ja röstitud kikerherneid kohvi asemel, samal eesmärgil kasvatati Esimese maailmasõja ajal kikerherneid Saksamaal. India naised aga koorisid vee või jogurtiga segatud kikerhernejahuga näonahka.

Vaata blogist Tervislik Toitumine ka kikerhernejahu-banaani pannkookide retsepti. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles